Vaataja küsib: Millal inimesed üksteist nimepidi kutsuma hakkasid? ({{commentsTotal}})

Eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pällu sõnul sellele küsimusele vist täpselt vastata ei saagi, kuna me ei tea ka seda, millal täpselt inimesed omavahel kõnelema hakkasid.

Küll aga teame seda, et nimed on üks keeleuniversaale ehk keelenähtuseid, mis esineb kõigis keeltes. „Maailmas pole keeli, kus nimesid ei oleks,” rääkis Päll.

Nimetamine on koguni nii universaalne, et see ei piirdu inimeste maailmaga. „Tegelikult on täheldatud ka seda, et isegi loomariigis on nimetamise alged olemas,” sõnas Päll. Keelekorraldaja tõi näiteks šimpansid, keda on õpetatud inimestega suhtlema – need loomad tunnevad ära nii inimest kirjeldava märgi kui ka nende endi kohta käiva märgi. Samuti on märgatud, et teatud vaalalised eristavad liigikaaslasi.

Inimühiskondades on nimetamine üks maailma vaatlemise viise, me nimetame nähtusi kas sõnadega või anname neile tinglikult tähistuse ehk sildi, mis on siis nimi või mõnikord ka number. „Selliselt me mõtestame enda jaoks maailma ja nimi on tegelikult hingestamise viis, me anname nimesid nendele kohtadele ja asjadele, mis on meile olulised, mida me tahame eristada,” selgitas Peeter Päll.

Ilmselt on aga inimeste nimed kõige vanemad. Tekkelt järgmised võivad olla kohtade nimed. Nimede valdamine võib olla ka omamoodi indikaator. „Nimede tundmine näitab kohaliku kultuuri tundmist. Kui me näiteks keele ära õpime, siis nimesid me nii lihtsalt ära ei õpi,” selgitas keelekorraldaja.

Tänapäeval on aga lisandunud uusi nimetamise kombeid – me oleme hakanud nimesid andma loodusnähtustele, tormidele. Ka internetistumine on nimemaailma värskendanud. „Inimesed annavad tänapäeval nimesid arvutivõrgu aadressidele ehk domeenidele, nii et nimede maailm muudkui kasvab,” rääkis Päll.

 

Toimetaja: Virgo Siil



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: