Varasemad katsed on näidanud, et loimureid võib üdini läbi kuivatada. Loomade uuesti elule äratamiseks piisab isegi kümneid aastaid hiljem vaid nende niisutamisest. Pärast paari tundi on loimurid taas valmis sööma ja paljunema, nagu poleks midagi juhtunud. Aastaid arvati, et edu võtmeks on trehaloos. Suhkur aitab ebasoodsaid keskkonnatingimusi trotsida näiteks pärmil ja ümarussidel.

Biokeemilisel analüüsil ei leitud sellest aga mingit jälge. Põhja-Carolina ülikooli teadlased eesotsas Thomas Boothby lasi värske töö tarbeks taluda loimuritel esmalt äärmuslikke keskkonnatingimusi, külma ja dehüdratsiooni. Seejärel uuris töörühm, kuidas muutis karm kohtlemine nende geenide avaldumist. Sõelale jäid pärilikkusainelõigud, mis vastutavad loimuritele ainuomaste valkude tootmise eest. Erinevatelt paljudest laiemalt levinud valkudest puudub neil kindel kuju.

Mida rohkem nende tootmise eest vastutavaid geene loomade genoomis leidus, seda kiiremini reageerisid nad veepuudusele. Loimurirakkude tsütoplasmas moodustus klaasjas struktuur. See omakorda kaitses läbikuivamise mõjude suhtes juba tundlikumaid rakuosi, ensüüme ja teisi eluks tarvilikke rakusiseseid masinavärke.

Pärmi genoomi samade valkude sünteesi eest vastutavate geenidega täiendamine kaitses ka seeni. Seevastu loimurite vastavate geenide rivist välja löömine sai loomadele veevaestes oludes saatuslikuks.

Töörühm loodab, et samade valkude ja geenide abil võiks säilitada tulevikus tõhusamalt näiteks toitu ja arstimeid, sh vaktsiine. Näiteks on traditsiooniliste vaktsiinide sihtpunkti toimetamine kehvema taristuga Aafrika riikides tõsiseks väljakutseks. Vaktsiine tuleb säilitada püsivalt madalal temperatuuril. Välistatud pole ka loimurigeenide siirdamine teistesse organismidesse. Näiteks võiks seeläbi luua põuakindlamaid põllukultuure.

Maailmas elab enam kui tuhat liiki loimureid. Ekstremofiilidest loomi võib leida sisuliselt kõikjalt, alates ookeanisügavustest ja troopilistest vihmametsadest lõpetades Antarktika jääväljade ning kõrgmäestikega.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Cell.