Tuleb välja, et loimurite genoomis on ülirohkelt võõr-DNAd, palju rohkem kui teadaolevalt ühelgi teisel loomal. Sellise avastuse on teinud Ameerika Ühendriikide Põhja-Carolina ülikooli teadlased eesotsas Thomas Boothbyga, kes kirjutavad sellest Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Loimurid näevad pealiskaudsel esmapilgul välja nagu tüüpilised neljajalgsed loomad. Kuid tähelepanelikul vaatlusel on neil jalgu lausa kaheksa. Peale selle on loimurid erakordselt vastupidavad äärmuslike tingimuste suhtes. Kosmoses tehtud katsetes on ilmnenud, et nad võivad püsida vaakumis elus kümme päeva. Loimuri võib vabalt ka aastaks või kümneks -80 °C kraadi juures külmutada ja juba 20 minutit pärast üles soojendamist hakkab ta jälle ringi loimama, nagu poleks midagi juhtunud.

Nüüd selgub Boothby ja kolleegide tööst, et enam kui kuuendik loimuri DNAst – 17,5 protsenti – on saadud teistelt liikidelt. Teadlastel polnud aimugi, et mõne looma genoomis võib olla võõr-DNAd nõnda palju. Enamasti on loomadel võõrast päritolu geene alla ühe protsendi.

Loimurid on võõraid geene üle võtnud peamiselt bakteritelt, aga ka taimedelt, seentelt ja arhedelt. Teadlased oletavad, et suur võõrgeenide hulk võib olla kuidagi seotud loimurite erakordse vastupidavusega. Selle kasuks räägib asjaolu, et paljud bakterid, kelle seas on niinimetatud horisontaalne geeniülekanne väga levinud, on samuti äärmuslike olude suhtes väga vastupidavad ja pidanud meie maakeral vastu miljardeid aastaid.

Viimastel aastatel on teadlased horisontaalset geeniülekannet ehk keskkonnast pärit geenide genoomi lõimimist avastanud üha enam. Mõnegi teadlase arvates ei peakski me seepärast enam rääkima eluslooduse põlvnemispuust, vaid hoopis põlvnemisvõrgust.