Kummalistel kvantosakestel põhinevad arvutid ei ole alati lauaarvutitest nobedamad, väitis internetiajakirjas arXiv ilmunud uurimus. 

Kvantarvuti põhineb kvantbittidel, mis võivad olla korraga mitmes olekus. Kvantbitt võib olla korraga nii 0 kui 1 või koguni samaaegselt mitu nulli ja ühte. Nii saab üks kvantbitt teha samal ajal erinevaid arvutusi, see peaks võimaldama ehitada palju kiiremaid arvuteid.

Arvutiinsenerid on pannud arvutama näiteks ühe fosforiaatomi  ja loonud lihtsaid mõnest kvantbitist koosnevaid miniarvuteid. Võimsa kvantarvuti loomine on paraku ülikeeruline.

Kanada firma D-Wave hakkas 2011. aastal müüma arvuteid, mis teevad adiabaatilisi kvantarvutusi. Tavapäraselt lastakse kvantbittidel arvutusi teha ühekaupa. Kanadas loodud raalis tegutsevad kõik kvantbitid korraga väga hoolikalt kontrollitud tingimuses. Sel moel toimetav kvantarvuti on vastupidavam välismõjudele, mis võiksid poolelioleva tehte enne valmimist hävitada.

Praeguseks on valminud teise põlvkonna kvantraal D-Wave 2, mille protsessor koosneb 512 kvantbitist. Väidetavalt on see tavalistest lauaarvutitest ligi 3600 korda kiirem.

Šveitsi riikliku tehnoloogiinstituudi teadlane Matthias Troyer korraldas katse, kus D-Wave 2 võistles tavaarvutiga erinevate matemaatikaülesannete lahendamises. Paraku jäi 11 miljonit eurot maksev kvantarvuti oma konkurendile mitmel juhul alla.

Katsete põhjal oli D-Wave 2 mõnikord tavaarvutist pisut kiirem, mõnikord aga hoopis veidi aeglasem. Troyeri kinnitusel on kvantarvutite eelised raskesti kirjeldatavad ja sõltuvad sellest, mis ülesanne arvutile antakse. Uurija tunnistas, et arvutid lahendasid vaid kindlat tüüpi ülesandeid ning teiste probleemide lahendamisel võib kvantarvuti palju efektiivsem.

Ka D-Wave´i esindaja Jeremy Hiltoni sõnul on kvantarvuti tõhusus näha ainult kindlate keerukate probleemide lahendamisel. Praegu töötavad firma insenerid tuhandest kvantbitist koosneva protsessori kallal, mis peaks turule tulema veel sel aastal.