Tallinna tehnikaülikooli katusel on ilmaolude vintsutada jäetud erineval viisil töödeldud või töötlemata puulipid. Termotöödeldud, immutatud või töötluseta kuuse- ja tammepuidu proovid aitavad selgitada, millist viimistlust meie tingimustes ehituspuit vajab või ei vaja. Lisaks on puutükid fikseeritud erinevate kinnitusvahenditega, et testida nendegi sobivust meie kliimasse.

Üle Euroopa toimuvas uuringus osaleb 28 teadusasutust 15 riigist. Rahvusvahelise projekti eesmärgiks on koguda ja võrrelda erinevate geograafiliste asukohtade mõju puidu ja kinnitusvahendite vastupidavusele. Puidu niiskuse ja välistemperatuuri andmeid annavad andmelogerid ja andurid. Testimiseks on valitud harilik kuusk, termotöödeldud harilik kuusk ja harilik tamm. Lisaks võetakse arvesse kohalike ilmajaamade andmeid. Tähtsad on UV-kiirguse intensiivsus, sademed, õhuniiskus. Testprogrammi alusel hinnatakse mädanike ja hallituste teket, lõhesid, kruvide korrosiooni, mõõdetakse värvuse muutumist jne.

Puidu kestvuse määrab selle kasutamise koht

Projekti ühe juhi, TTÜ puidutöötlemise professor Jaan Kersi sõnul ongi tähtis arvesse võtta ehituspuidu kasutamise piirkond. “Näiteks Eesti esimese passiivmaja püstitamisel Austria eeskujul kasutatud isolatsiooni- ja fassaadimaterjalid ei sobinud siia. Appi pidid tulema Eesti ehitusfüüsikud,” rääkis Kers. Samas peab meie kliimas hästi vastu kuusk, mis aga kipub kuluma Põhja-Rootsis või Norras kiiremini.

Termotöötlus tõrjub pragusid

Praeguse uuringu esialgsed tulemused näitavad, et kõige kiiremini ilmnevad puidul värvusmuutused. Pärast esimest aastat on termotöödeldud kuusk, tavaline kuusk ja tamm värvunud halliks. Kinnitusvahenditest ilmnesid kõige suuremad muutused tsingitud kruvidel, neile tekkis juba nelja nädala järel rooste. Kaheaastase välitingimustes viibimise järel kipub pragunema ennekõike kuusk, tammepuit on vähem lõhenemisaldis. Teisalt on termotöödeldud kuusk peaaegu praovaba. Seega sobiks termotöödeldud kuusk hästi fassaadimaterjaliks. Konstruktsiooni raskusi kandma see hästi ei passi, kuna termotöötlus muudab puidu hapramaks.

Kersi sõnul on puit korraliku viimistlemise ja rakendusviisi korral väga vastupidav ja kvaliteetne ehitusmaterjal. Eesti kliimas kasvanud tugev ja vastupidav põhjamaine okaspuit sobib nii konstruktsioonide kui ka fassaadi ehitamiseks.

Uuringu COST FP1303 "Performance of the biobased building materials" ehk "Looduslike ehitusmaterjalide vastupidavus" tulemusi saab tulevikus võtta arvesse puidu tõhusal kaitsetöötlemisel, et toota näiteks puitfassaade ja välimööblit.