Alustavate ettevõtmiste jaoks asub õnnis elu tulevikus. Hetkel veel kättesaamatu motiveerib kannatama vaesust ja ülekoormust. Suured kompaniid elavad mõtetega edukas minevikus, kuna need mõtted on teinud neist suured, samas kui tulevik paistab peamiselt kostitavat juba saavutatut ohustavate riskidega.

Ajaloopimedusse on jäädavalt kadunud lugematu arv suuri ja edukaid, keda hiljem on hakatud arusaadavatel põhjustel nimetama kas dinosaurusteks või Titanicuteks. Ühest küljest on suurte firmade raskused mõistetavad. Neisse on palju panustatud ja neil on palju panustajaid. Organisatsiooni vaim kaldub ettevaatlikkusele, kapitali efektiivsuse parandamisele ja kasumi maksimeerimisele.

Ebaõnnestumisega kaasneb suur skandaal. Samas kui alustavas ettevõttes tegutseb väike hingesugulaste seltskond palgatu eneseohverduse meeleolus. Ebaõnnestumine on emotsionaalselt raske, aga soovimatu boonusena saab jälle kauem magada ning vanemate juures sooja toitu süüa.

Paralleelselt erineva ajamõtestamisega kulgeb erisus ka suhtumises innovatsiooni. Väikestele ja dünaamilistele ettevõtmistele on innovatsioon tegevuse keskmeks. Suurtele segavaks tülinaks, kus peamiselt poleeritakse uuenduste ainega juba töötavat ärimudelit. Kusjuures suurtel ettevõtetel oleks innovatsiooni teostamiseks piisavalt raha ja pehmet ning kõva kapitali. Kuid neid kammitseb ettevaatlikkus ja võimalik, et ka suurus. Õigemini vale suurus või isegi suhteline väiksus.

Järsku sobib innovatsioon väikestele või väga suurele, aga mitte keskmiselt suurtele? Nagu näiteks 1892. aastal USA-s Thomas Edisoni leiutatud elektrivalgustuse edendamiseks vajalike vahendite valmistamiseks asutatud General Electric. Tänaseks on see oma sõnade järgi ''digitaalse tööstuse kompanii'' arvukates valdkondades tegutsev rahvusvaheline hiigelkonglomeraat. Firma ei jäänud esialgse eduloo juurde, vaid laienes julgelt riskides uutesse sfääridesse. Paljusid sama aega ja võimalusi elanud suuri ettevõtteid tänapäev ei tunnegi. Nad elasid minevikus ja on sinna ka jäänud.

Meie ajastu suurtest ettevõtetest sobivad näidetena nimed Google, Microsoft ja Apple. Neid iseloomustavad lisaks minevikuedule julgus proovida oma kätte saada ka tulevikku. Microsoft on hea näide juhtkonna pimedusest tuleviku osas ja sellest veast suhteliselt kiirest õppimisest. Firma ignoreeris internetti ja püüdis trotsida mahajäämust innovaatilist konkurentsi jõuliselt maha surudes. See lõppes ebamugava kohtulooga ja seejärel asuti innovaatilisi ettevõtteid sisse ostma.

Sellest etapist on vahest kuulsaimaks Nokia fiasko. Kuid samal ajal peab tunnistama julgeid ja edu toonud samme mängukonsoolide ja viimasel ajal virtuaalreaalsuse ning sülearvutite rindel. Google'i innovaatilisus on teinud otsinguteenuse pakkujast kirjude online-teenuste pakkuja ja olulise nutitelefonide tehnoloogia kujundaja. Viimase aja märksõnaks on autonoomsed autod.

Neid firmasid iseloomustab suur hulk vaba raha. Kui seda on rohkem, kui on vaja aktsionäride rõõmustamiseks ja hoida varuks ootamatute muutuste haldamiseks, tekitab ülejäänu rahutust ja toidab uljust. See toob meid seekordse Apple'iga seotud uudise juurde. Arvuteid ehitanud firma ei jäänud loorberitele ja uuendas maailma muusika tarbimise harjumusi. Siis muutis suhtumist telefonidesse ja üllatas vahepeal plaatraaliga. Nii kõlab vist õiges eesti keeles tahvelarvuti.

Ülejäänud sammud on aga neid tooteid kõigest lihvinud ja maailm muutus uue kingituse ootel kannatamatuks. Alternatiiviks on hinge pugev nördimus, nagu siis kui jõuluvana vaatab viimast korda kotti ja ütleb, et ''rohkem polegi''.

Nüüd võib jälle hakata nägema Apple'i und, sest ettevõte pöördus USA liiklusohutuse eest vastutava ameti poole kirjaga, mille sisuks on palve lihtsustada uutele soovijate puhul isejuhtivate autode testimist reaalses liikluses. Seega võib spekulatsioonide ajastu lõpetada ning asuda ootama Apple autot. Huvitav, kas ka Microsoft näeb tuleviku periskoobis midagi nelja rattaga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.