2016. aastal joodi Eestis iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. 1924. aastal oli see näitaja 3,14 liitrit ja samal ajal tarbiti Prantsusmaal 17, Šveitsis 12 , Rootsis 3,03 ning Saksamaal 2,74 liitrit puhast alkoholi inimese kohta.

Lennart Meri üks lemmikfraase oli: kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Need on küsimused, mille üle inimesed ikka aeg-ajalt mõtisklevad. Need on ka küsimused, millele saab aina täpsemaid vastuseid anda. Selle teeb võimalikuks geenitehnoloogia kiire areng ning järjest suuremaks paisuv geenivaramu andmebaas.

Teadusraha osakaal riigieelarves jääb alla strateegiates, valimisprogrammides ja koalitsioonilepetes lubatule. Miks see nii on, selgitasid politiikud Arvamusfestivali teadusala arutelus.

Abielusaade. Kardashianid. Armastuse saar. Kohe ei tule rohkem meelde, aga kõiksugused tõsielusaated – olgugi nende tõsielulisus vaieldav – on oluline osa kaasaja massikultuurist, millest tegelikult ei taha sageli ilma jääda ka üle keskmise intelligentsem tarbija. Miks, ja kas see tähendab, et iga järgmise episoodiga kaotab oma osa oma intelligentsuskvoodist?

13-aastane Roosi Ahas õpib Tartu Katoliku Hariduskeskuses ja käis hiljuti Iirimaal NASA teadlastele oma koolitööd ning Eesti raba tutvustamas.

Venemaa mõjutustegevust, milles kasutatakse ära kõiki infokorratuse vahendeid alates valeuudistest kuni majanduslikult vähekindlustatute mõjutamiseni, on mitmekesises vormis näha enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, sealhulgas ka Eestis, selgub välispoliitika võrgustiku Ukrainian Prism värskest raportist.

Teadmiste omandamisel ei piisa ainult lugemisest, kuna uute oskuste ja teabe talletamisel on oluline õpitut mõtestada ja varasemate teadmistega seostada, milleks tihti napib tunnis napib aega. Samas leiab Tartu Ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm, et täiskasvanute õppes arendatud uued õppemeetodid on tekitanud uute teadmiste kinnistamiseks rohkem aega.