“Aktuaalse kaameraga” juttu teinud Melissa Cefkin töötab Nissani uurimiskeskuses disainiantropoloogina. Lühidalt öeldes on teema meeskonna ülesanne vaadelda jalakäijate ja autode käitumist liikluses ning anda nende liiklusmustrite põhjal soovitusi tarkvaraarendajatele, kes töötavad isesõitvate autode tehnoloogia kallal.

Näiteks on antropoloogid andnud arendajatele soovitusi tegevuse kohta, mida nad nimetavad sappahaakimiseks.

“Ütleme, et mõned jalakäijad on teed ületanud, kui neil on olnud õigus teed ületada, kuid märguanne on muutunud. Aga samal ajal, kui nemad teed ületavad,
tuleb keegi selja tagant ja kasutab ära nende loodud eesõigust. Jalakäijad teevad seda, autod teevad seda tihti, et üks läheb ja teine tuleb kiirelt tagant,” kirjeldas Melissa Cefkin.

Autodele õpetatakse esiteks selliseid olukordi ära tundma. Teiseks kaaluvad arendajad, kas isesõitvad autod peaksid suutma keerulistes olukordades samamoodi vooluga kaasa minna.

Liiklus koosneb suuresti spontaansetest otsustest ning jalakäijate ja autojuhtide omavahelisest suhtlusest näiteks käeviibete abil, mida pole autodele kerge õpetada.

“Kui autod on juhita ja süsteem ei suuda neid käeliigutusi tuvastada, siis aja jooksul mõistavad inimesed, et on kasutu üritada autole mõista anda, mida nad teevad.”

Nii muutuks see sellisel juhul aja jooksul. “Aga teisest küljest muutuvad tajumissüsteemid järjest paremaks: andurid ja kaamerad muutuvad aina paremaks ja on võimalus, et käeliigutuste tuvastamine muutub paremaks.”

Nissan on öelnud, et laseb esimesed isejuhtivad autod linnaliiklusesse aastaks 2020. Isejuhtivad autod hakkavad muutma keskkonda meie ümber, niisiis tekib rohkem märguandesüsteeme.

Melissa Cefkin esines Tartus toimuval konverentsil "Why the world needs anthropologists: Humanise IT".