Kristjan Port: kas läheksid vabatahtlikult roboti noa alla?
Meditsiini peetakse konservatiivseks valdkonnaks. Tervise parandamise ülesanne on suure vastutusega ja keeruline, mistõttu süsteemi poolt vaadates toimub muudatuste kasutuselevõtmine põhjendatult ettevaatlikult.
Teisalt suureneb tervishoiu teenuste arvu ja vajaduse kasvu tõttu küsitava raha hulk, mis omakorda kasvatab välist survet teha asju teisiti. Näiteks Eestis kulub sisemajanduse kogutoodangust tervishoiusüsteemile iga 16. euro. Jaapanis on vastav näitaja SKP-st 10 protsenti ja USA-s koguni 17 protsenti ehk tervishoiuteenustele kulutatakse iga kuues teenitud dollar. Kõrge hind ei tee ameeriklasi tervemaks. Pigem räägib see teenuse korraldamise ebaefektiivsusest. USA-s tervisele kulutatud raha määr on maailma suurim. Pole siis ime, kust pärineb president Barack Obama algatus tervishoiu rahastamise ja teenuste vahendamise korraldus ümber vaadata.
Suurte rahadega pingeline olukord meelitab juurde igat masti uute võimaluste otsijaid. Sarnaselt autotööstusele ilmub dinosauruste kõrvale hulganisti infotehnoloogia taustaga arendajaid nagu Google, Microsoft, Tesla, Apple ja hulganisti vähem tuntud nimega iduettevõtteid. Seetõttu on igati loomulik, kui räägitakse arste asendavatest robotitest.
Ravist on põhjalikult reglementeeritud oluline osa ja seega olemuselt algoritmiline. Selliste tegevuste juurde liiguvad igasugused ekspertsüsteemid, mille tarbijaliideseks on ekraan. Osa ravist on manipulatoorne ehk patsiendiga tehakse mingeid protseduure või opereeritakse. Seda tüüpi tegevused sobivad robotitele, eriti kui nõutavad tegevused on standardiseeritud ja allutatavad algoritmidele.
Kuna roboti arendamine on kallis, otsib arendaja tegevusi, mis oleksid robotile sobivad ja samas kallid, näiteks kirurgia. Robotkirurgia areng hakkab jõudma huvitavasse faasi. Esiteks kasutatakse neid juba ilma, et avalikkus sellele erilist tähelepanu pööraks. Näiteks teostab robot silmadele läätse laseroperatsiooni protseduuri. Roboteid kasutatakse ka mõnede ortopeediliste operatsioonide puhul ja juuste siirdamisel. Kõik need masinad tegutsevad etteantud programmi alusel ja inimese juhtimisel.
Äsja demonstreeriti esmakordselt autonoomselt tegutsevat robotkirurgi. Masin kasutas oma nägemisvõimet, tööriistu ja programmilist tarkust kirurgiliseks õmbluseks. Katsetöö toimus sea peensoolel. Seega oli ülesanne piisavalt keeruline, sest peensool on väikese läbimõõduga, nõtke ning õrnast koest koosnev liikuv toru. Proovitöö tehti loomast eemaldatud koetükil ja lisaks uinutatud elaval seal. Samas ülesandes lasti sooritada vilunud kirurgil. Kui tööde jälgi võrreldi, selgus, et roboti ''kätetöö'' tulemus oli parema kvaliteediga.
Seda arvestades võiks küsida, keda eelistaksid oma operatsiooni puhul sina? Taolist dilemmat niipea siiski ei kohta. Robot tegutses inimesest kirurgiga võrreldes aeglasemalt, mis suurendas narkoosi kestvust ja sellest tulenevaid riske. Reaalsema stsenaariumi järgi tulevad robotist kirurgid tööle operatsioonitoa abipersonalina ja hakkavad toetama päris kirurgi tegevusi. Selle tulemusel peaks paranema nii ohutus kui ka ravi kvaliteet. Mõlema puhul on oluline vastutus ja ilmselt niipea ei valmi seadused, mis lubavad rutiinsema operatsiooni ajal kirurgile kohvipausi, kui robot tööd teeb.
Tõenäoliselt peitub seaduste ja normide maailmas oluline osa arengupidureid, milledega tegelemine jääb robotite arendamise varju. Hoiataks näiteks olgu hiljutine juhtum operatsioonisaalist, kus teostati südamehaigele kateteriseerimist ehk sisestati suurte veresoonte kaudu südame juurde plastiktoru, mille abil sooritatakse erinevaid diagnostilisi protseduure.
Andmete kogumisel kasutatakse keerulisi seadmeid. Mõistetavalt sisaldavad need arvutit ja on ühenduses haigla infosüsteemiga. Antud loos juhtus nii, et keset kriitilist protseduuri lakkas oluline aparaat töötamast. Õnneks ei kaotanud arstid närvi ja tegid seadmele taaskäivitus. Viis minutit hiljem jätkus protseduur plaanipäraselt. Hiljem selgus, et kõrge riskiga meditsiinilise protseduuri oli peatanud arvutile mõeldud rutiinse ''tervisekontrolliga'' alustanud viirusetõrjeprogramm.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal