Külmikusuurune seadeldis aitab ära hoida ravimite ootamatuid hinnatõuse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Külmikusuurune seadeldis võiks muuta ravimite tootmise senisest paindlikumaks.

Kuigi ravimite valmistamine ei nõua juba ammu tulel podisevat katelt ning soolatüüka ja kongus ninaga nõida, on selle põhiolemus muutunud sajandite vältel imevähe, meenutades endiselt peenet kokakunsti. Rühm teadlasi esitlevad nüüd suuruselt külmkapiga võrreldavat seadet, millega saab sünteesida algkomponentidest katkematult mitmeid laialt kasutatavaid ravimeid.

''Partiipõhine tootmine on olnud meiega juba alates ajast, mil me ei teadnud päriselt täpselt, mida mõni koostisosa täpselt teeb. Nägime vaid, et nende katlasse lisamata jätmisel asjad lihtsalt enam ei toiminud. Mõnes mõttes võib öelda, et oleme sellega liiga ära harjunud, kuna see on pealtnäha sirgjooneline,'' mõtiskles Klavs Jensen, üks uue masina taga olevatest Massachusettsi ülikooli inseneridest. Tuues paralleeli autotööstusest, ravimite ja mitmete teiste kemikaalide tootmine toimub endiselt viisil, nagu autode valmistamine enne Henry Fordi ja tema konveierilinti.

Erinevalt lihtsast osade kokku monteerimisest peavad aga keemikud leidma esmalt viisi soovitud toimeaine sünteesimiseks, puhastamiseks ja teiste mitteaktiivsete ühendite abil stabiliseerimiseks. Seejuures peavad ravimitootjad veenduma, et lõpptulemus ei sisalda inimeste jaoks ohtlikult mürgiseid ühendeid. Kuigi lahendus sobib hästi masstoodetavate ravimite jaoks, mille nõudlus on pidevalt suur, muutub see väikese tarbijaskonnaga niširavimite puhul ajamahukamaks ja ebaökonoomsemaks. Nõnda on viimastel aastatel vaadatud üha sagedamini voogkeemia poole.

Järjest ühe partii täiendamise asemel asemel lastakse lahusel voolata pidevalt läbi erinevate väikeste torude, moodulite ja reaktorite, millest igaühes toimub mõni tarvilik keemiline reaktsioon. Nii tekib algainetest ka pidevalt soovitud lõppprodukti. ''Meil on võimalik nõnda läbi viia peaaegu kõiki keemilisi reaktsioone kui traditsiooniliste lahenduste puhul. Tahkete ainetega on muidugi teatavaid probleeme, aga ultraheliga on võimalik ka nendega midagi ära teha,'' sõnas Timothy Jamison, projektis kaasa löönud Massachusettsi ülikooli keemiaprofessor.

Samal ajal soosib voogkeemia juba olemuslikult protsesside automatiseerimist, mil süsteemide suletus lühendab soovitud lõpp-produktide tootmiseks kuluvat aega. Põhimõtte demonstreerimiseks sünteesisid Jamison, Jensen ja ta kolleegid mõõtmetelt külmkapiga võrreldava seadme abil nelja ravimitööstuses laialt kasutust leidvat ainet: difenhüdramiin, lidokaiin ja fluoksetiin hüdrokloriidi ning diazepami.

Ühendid leiavad kasutust näiteks allergiarohus Benadryl, kohalikus tuimestis, antidepressandis Prozac ja ärevust leevendavas Valiumis. Päevaga suutis masin väljutada neid vastavalt 4500, 810, 1100 ja 3000 doosi jagu. Nii Jamisoni kui ka Jenseni sõnul on siin veel arenguruumi. Samas oleks juba praegune võimekus näiteks harva kasutatavate ravimite vajaduse rahuldamiseks enam kui piisav.'

'Leidub mitmeid ravimeid, mida vajatakse väikeses koguses, kuid mida on raske ja äärmiselt kulukas traditsioonilist platvormi kasutades sünteesida. Kujutleda võib ka tulevikku, kus mitmeid ravimeid toodetakse haiglas kohapeal. Samuti võiks see hõlbustada kliiniliste katsete läbiviimist, kuna see oleks kiirem ja odavam,'' märkis Jensen. Professori sõnul on küllaltki kindel, et lahendus langetab harva kasutatavate ja potentsiaalselt ajutise raviminappuste vähendamise kaudu ka sagedamini kasutust leidvate arstimite hinda.

Kuna ravimiettevõtete peamiseks eesmärgiks on kasumi tootmine, võivad ettevõtted aeg-ajalt ühe või teise ravimi tootmisest loobuda. Ent kuna pakkumine mõjutab otseselt ravimite hinda, võib otsus tingida arstimite hinna hüppelise kasvu. Kasumiahnus võib võtta ka äärmuslikemaid vorme. Hiljutiseks näiteks on mikroorganismi Toxoplasma gondii põhjustatud nakkuse ravimiseks kasutatud ravim, mida tootva ettevõtte juht Martin Shkreli otsustas sisuliselt päevapealt tõsta ühe tableti hinda 13,5 dollarilt 750 dollarini. Hinnatõuse võib tekitada ka tehaste seiskumine tehniliste probleemide tõttu.

Voogkeemial põhinevad seadmed võimaldaksid taolisi üllatusi suurema paindlikkuse tagamise näol tõrjuda. ''Me hakkame alles seda täpsemalt uurima, aga esmased hinnangud näitavad, et masina ümberhäälestamine ühe toimeaine asemel teise tootmiseks võtab kuni päeva,'' sõnas Jamison. Mõnel juhul võib selleks kuluda aga vaid paar tundi. Ravimifirmad peavad seevastu hetkel tegema sageli otsuseid, vaadates aasta tulevikku.

Jamison ja Jensen nendivad, et vaatamata USA ravimi- ja toiduohutusameti soosingule võtab prototüüpidest müügikõlbuliku seadmeni jõudmine veel paar aastat. Määramatus valitseb ka lõpphinna osas. ''Esiteks tuleb mõelda juba selle peale, et kui haiglad ja suuremad tervishoiuorganisatsioonid hakkavad neid kohapeal kasutama, siis kes täpselt hakkab neid valmistama ja tarnima,'' märkis Jensen.

Kaugemas tulevikus võiks analoogsed seadmed anda tõuke ka personaalmeditsiini arengule. Näiteks saaks ravimeid kohapeal tootes arvestades patsientide kehaliste iseärasuste ja nende eelneva haiguslooga.

Seadet kirjeldatakse ajakirjas Science.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: