Algarvud on arvatust vähem juhuslikud   ({{commentsTotal}})

Sellest ei ole väga kaua möödas, kui anti teada enneolemalt suure uue teadaoleva algarvu leidmisest. Nüüd on ameerika matemaatikud teinud taas ühe algarvude alase avastuse, aga mitte lihtsalt uue arvu leidnud, vaid avastanud algarvude vallas uue senitundmata seaduspära.

Algarvud, need ainult ühe ja iseendaga jagujad, kütkestavad ja hullutavad matemaatikuid sellega, et ilmutavad end teiste naturaalarvude seas justkui täiesti juhuslikult, ettearvamata moel. Seepärast ongi uue suurima algarvu avastamine ka suur uudis.

Kuid Kannan Soundararajan ja Robert Lemke Oliver Stanfordi ülikoolist teatavad nüüd võrgukeskkonda ArXiv laetud töös, et on uurinud hoolega läbi esimesed miljard teadaolevat algarvu ja pannud tähele huvitavat asjaolu. Kui mingi algarv lõppeb mingi numbriga, siis tõenäosus, et sellele järgnev algarv lõppeb taas sama numbriga, on väiksem, kui juhusliku jaotumuse järgi juhtuda võiks.

Näiteks kui mingi algarv lõppeb numbriga üks, siis tõenäosus, et ka sellest järgmine algarv lõppeb numbriga üks, on ainult 18 protsenti, ehkki kui arvestada, et see suurem algarv võiks põhimõtteliselt lõppeda ühega neljast võimalikust numbrist – üks, kolm, seitse või üheksa, võiks uuesti ühega lõppemise tõenäosus olla ju 25 protsenti.

Seevastu kolme või seitsmega lõppevatele algarvudele järgneb ühega lõppev algarv umbes 30-protsendise tõenäosusega ja üheksaga lõppevale algarvule umbes 22-protsendise tõenäosusega.

Ehk siis ometi mingigi seaduspära selles mõistatuslikus algarvude maailmas, ehkki mitte mingi raudkindel seaduspära, vaid tõenäosuslik. See viitab võimalusele, et algarvud ei ole tegelikult ikkagi nii juhuslikult jaotunud, kui seni tundunud. Tõsi küll, mida suuremaks algarvud lähevad, seda juhuslikumaks nende viimaste numbrite jaotus ikkagi muutub.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: