Mõte, et see nii võib olla, hakkas ühe ameerika teadlase peas hargnema ajaolu ajel, et ainult 0,4 sekundit pärast seda, kui gravilainete detektor LIGO oli registreerinud kahe musta augu ühinemisest valla pääsenud gravitatsioonilained, registreeris NASA kosmoseteleskoop Fermi võimsa gammakiirguse sähvatuse.

See, et kaks võimsat nähtust nõnda ühekorraga aset leidsid, viitab, et tegu võis olla signaalidega ühe ja sama sündmuse kohta. Fermi teadlasrühm arvutas välja, et tõenäosus nende täiesti juhuslikuks kokkusattumuseks on ainult 0,2 protsenti, nii et tõenäoliselt vallandus gammasähvatus mustade aukude ühinemise tõttu, kuid nii palju kui teadlased gammasähvatuste kohta midagi arvata oskavad, ei tohiks neid iseenesest mustade aukude ühinemisel tekkida.

Siit tuligi Harvardi ülikooli füüsik Abraham Loeb mõttele, et võibolla asusid need mustad augud ühinemise hetkel ühe väga suure tähe sees. Kui augud olid ühinenud, kukkus ka täht kokku ja selle juures eralduski intensiivne sahmakas gammakiirgust.

Loeb kirjutab oma mõtetest eelretsenseerimata veebikeskkonnas ArXiv avaldatud töös.