Putukateadlane selgitab, kuidas geneetiliselt muundatud sääskedega Zika levikuga võideldakse
Zika viirusega võitlemisel on ilmselt üks tõhusamaid meetodeid praegu käivitatud tõrjetöö, mis seisneb geneetiliselt muundatud sääskedega metsasääse populatsiooni vastu astumises. Sellest rääkis lähemalt putukateadlane Urmas Tartes.
Klassikaline viis sääski kui haigustekitaja levitajaid hävitada on putukatõrje vahenditega mürgitamine. Putukateadlase Urmas Tartese sõnul kasutati aga populatsiooni vähendamise eesmärgil juba pärast Teist maailmasõda, kus ühe küllalt ebamugava kärbseliigi puhul kasutati radioaktiivse kiirgusega viljatuks muudetud isassääski.
Steriilsed isassääsed lasti loodusesse lahti. Need paaritusid, kuid kui emane sääsk munes, siis munadest järglasi ei sündinud. Zika viirusega on välja mõeldud samasugune trikk, sedakorda on kasutatud aga geneetilist muundamist.
Loodusse lastuna viljastavad need isased sääsed küll emase, kuid munades arenevad vastsed ei saa täiskasvanuks. “Neil on n-ö varase suremise geen viidud genoomi ja loomulikult on selline meetod ühe putukaliigi arvukuse oluliseks vähendamiseks äärmiselt tõhus.”
See on ka teistele organismidele, k.a inimesele ohutu, sest loodusesse ei paisata ühtki mürkkemikaali. “Loomulikult ei anna selle võtte kasutamine efekti minuti pealt, vaid siin tõenäoliselt läheb vaja aastaid, et saada mingi piirkond sellest liigist vabaks.”
Kuna erinevad haigustekitajad leivad troopikas erinevate sääseliikidega, mitte ainult kõnealuse metsasääse ehk Aedes aegyptiga, siis peaks sarnast meetodit kasutama paljude liikide peal. See aga on juba ohtlik ökosüsteemi tasakaalule.
Eestis pole aktuaalne?
Urmas Tartes rääkis “Vikerhommikus”, et eestlastele peaks Zika viiruse ümber toimuv korda minema eelkõige seepärast, et tänapäeval on reisimine väga hõlbus viis viirust kaasa tuua inimestel. Samuti võimaldab transport reisida ka viirust kandvatel putukatel.
Viimase tõiga suhtes võib aga veidi kergemini hingata, kuna Zika viiruse looduslik reservuaar on ahvid ning ahve meil ei ela. Lisaks vajab viirus levimiseks sääski, keda meil praegusel aastaajal samuti ei levi.
Samas aga märkis Tartes, et kuna nüüdseks on teada, et viirus levib ka sugulisel teel, on siiski võimalus Zikat edasi anda ka piirkondadesse, kus see looduslikult siiani ei levinud. Küll aga võib teema muutuda aktuaalseks kliima soojenemisega ja liikide levikuga.
Aasiast Vahemere äärde
Ta tõi näiteks juba mainitud metsasääse (Aedes aegypti), mis elab kõikjal troopikas ning on levinud ka põhjapoolkerale. Euroopasse on kolinud algselt Aasiast pärit sääsk Aedes albopictus, kes elab Vahemere ääres. Tema jõudis siia muide autorehvide transpordiga.
See, et mingi liik elab lõuna pool, ei tähenda, et ta ei saaks hakkama põhja pool, märkis Tartes. “Kui on troopiline liik ja ei lähe kiiresti väga külmaks, siis ei ole temal probleem siin elada.” Äärmuslikult muutuvatele ilmaoludele kõige vastupidavamaid liike leiab Tartese sõnul aga hoopis savanni kliimast.
See muidugi ei tähenda, et need liigid kohe parasvöötmesse või Eestisse tulema hakkaksid. Võimalust, et kliima soojenemise tõttu liigid laialdaselt looduslikule levima hakkaksid, Tartes ei usu. Pigem juhtub see, et võõrliigid toob sisse inimene mõnd kaupa transportides.
Eesti metsad on ohutud
“Kas on keegi kuulnud, et Soomaal oleksid sääsed mingit haigust levitanud?” märkis Tartes ja lisas, et Eesti metsades võib suvel siiski jätkuvalt muretu olla – sääsed kannavad vaid haigust edasi ning mida vähem on piirkonnas inimesi, seda väiksem on tõenäosus seda sääskedelt saada.
Toimetaja: Marju Himma