Nutisensorite sarja loonud start-upi juht: Eesti Nokia võiks olla iga inimese taskus ({{commentsTotal}})

Foto: kaader videost

Nutikaid personaalsensoreid tootev start-up ettevõtte Decto eesmärk on luua uus Eesti Nokia, mille üle saaksid eestlased uhked olla. Selleks on osaliselt koostöös TTÜ-ga välja töötatud igaühele teaduspõhisel innovatsioonil põhineva toote, mis võiks igal inimesel taskus olla, et vajadusel mõõta näiteks enda ümber olevat valgust, õhutemperatuuri ja -niiskust ning varsti ka alkoholi sisaldust hingeõhus.

Decto on nutisensoreid tootev Eesti ja rahvusvahelisele turule sisenev start-up ettevõte, mille eesmärk on pakkuda Eesti kliendile käepärasel ja innovatiivsel tarkvaral kui ka riistvaral põhinevat tootesarja. Idee sai alguse Decto tegevjuhi, looja ja arendaja Martin Tooma sõnul alguse väga praktilistest vajadusest.

"Põhiline osa ideest sai alguse enda maja ehitusest. Kui koju oli vaja osta mõõteseadmeid, siis need olid äärmiselt suured ja kallid ning sealt ka idee luua väikeseid ning personaalseid mõõteseadmeid ja sensoreid hakkas arenema," rääkis Tooma.

Kokku läks ideest prototüübi ja sellest tootmiskõlbuliku valmistoote loomiseks aega ligi kaks ja pool aastat. "Ideest kuni teostuseni läks väga kaua, kuna idee oli luua vahend, mis on taskukohane igaühele," rääkis ettevõtte looja.

Esimene tootmiskõlbulik prototüüp tehti valmis Hiinas, mis aga tähendab, et kui seal toota, peab ka kohapeal elama, et saaks toodangu kvaliteeti jälgida. "Lisaks tuli veel nüanss – sattusin lugema Apple'i lugu, kus räägiti, milline USA ettevõtte see on. Peale seda mõtlesin, et kui soovime Eesti ettevõte olla, siis peaks andma pigem Eesti inimestele tööd, kui Hiina elanikele," märkis Tooma.

Samas märkis ta, et tootmist Eestisse tuua on üpris keerukas ja kallis. "Kui tahad rahvusvahelisele turule orienteeritud hinnaga toodet luua, siis algavad tootmismahud Eestis 10 000 kuni 20 000 tootest," sõnas Decto tegevjuht.

Seetõttu oli õigete partnerite leidmine üsna raske ja tootmise ületoomine Hiinast Eestisse võttis aega üle poole aasta.

Teaduspõhine arendustöö

Arendustegevuse puhul mängivad investorite kõrval tähtsat rolli ka teaduskeskused ja täpsemalt kõrgkoolid. Siinkohal ei ole erandiks ka Decto, sest esimene koht, kuhu koostöö plaanidega mindi, oli Tallinna tehnikaülikool (TTÜ).

"See oli 3. jaanuar 2013. aastal, mis oli väga unine aeg – tudengid olid jõulupuhkusel ja kõik inimesed olid hommikul kohvitassi taga. Siis ma vajusin sinna sisse oma ideedega ja kahe päevaga hakkas maja kihama."

Decto ja TTÜ koostöö jätkub ka praegu. "Me võtame nende käest teatud määral konsultatsioone ja edaspidi viime läbi teatud analüüse koos TTÜ-ga," sõnas Tooma.

Teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö on tegelikkuses aga olnud hell teema juba aastaid. Üheltpoolt soovivad ülikoolid panustada teadustööga innovatsiooni, kuid teadustöö on väga ajamahukas protsess, mistõttu võib see minna ettevõtjale oluliselt kallimaks maksma.

"Akadeemilise küljepealt on oluline, et sul oleks aega analüüsida arendustööd, kuid analüüsimiseks on vaja juba toimivat toodet aga selle loomiseks läheb kuni poolaastat. Seetõttu ongi just arendustöö ja pärast seda toimuv pikk analüüs ettevõtjale kõige suurem kitsaskoht," rääkis Tooma ja lisas, et teadusasutustelt ei tasuks otseselt nõuda ka analüüsiprotsessi kiirendamist.

Nagu öeldud, siis Decto lahendas vastuolu sellega, et TTÜ-lt võetakse spetsiifilisi ja väiksema mahulisi konsultatsioone.

Esimene ja teine prototüüp valmis koostöös TTÜ-ga

TTÜ panus Decto arengusse oli kõige suurem just sel perioodil, kui tootmiseks kõlbulikku prototüüpi Hiinas välja töötati. "Tegime igal nädalal kaks korda Skype vahendusel konsultatsioone, kus arutati arenguid ja võimalikke lahendusi, mille edastasime Hiina koostöö partneritele," rääkis Tooma.

Tema arvates oli see vajalik, kuna Hiinas on üsna suletud ühiskond, mis põhineb vertikaalsel juhtimismudelil ehk Hiina partnerid teevad üldjuhul seda, mida neile öeldakse.

"Esimene tootmiskõlbulik prototüüp sai valmis suuresti täna TTÜ-le ja kuigi see ei olnud päris see, mida me tahtsime, saime siiski sellest edasi liikuda oma lõpptooteni," ütles Tooma, kes märkis, et nad on väga õnnelikud esimeses faasis tehtud töö üle.

Investorite panus ja ootused on tihti tasakaalust välja

Start-up ettevõtete rusikareegel on, et toote või teenuse arendamiseks vajalik kapital tuleb leida investoritelt.

Tooma sõnul on Eestis investoreid, kes soovivad tehnikat- ja riistvara tootvatesse ettevõtetesse panustada, kuid nende pakutav summa ja panusega kaasnevad nõudmised pole tasakaalus.

Ühtlasi on Decto proovinud tuge saada ka riigilt ning uurinud start-up firmade inkubeerimise ja kiirendamisega tegelevate ettevõtete võimalusi. "Me oleme küll välja jäänud showbusinessist ehk siis "Ajujahist" ja muudest analoogidest, kuna see vajab aega, mida võiks teistmoodi kasulikult kasutada," tõdes Decto juht.

Ettevõte uuris ligikaudu pool aastat, kuidas taotleda riiklikku toetust EAS-i kaudu. "Siis oli natuke keeruline riigil aidata," nentis Tooma.

"Kahjuks ei klappinud meil investoritega, sest arusaamad sellest, mida ootame investorilt ja kui palju nad on nõus panustama, ei ühtinud," nentis Tooma. Seetõttu on Decto asutajad ja praegused arendajad ise rahastanud arendustegevust ning esimesed tooted valmis teinud.

Eesti Nokia võiks olla inimestel taskus

Decto sensorid ja mõõteriistad on juba praegu Eestis saadaval ning Tooma hinnangul on koduturg oluline, sest see on esimene tagasiside allikas.

"Kui ma seda äriplaani koostasin, siis mõtlesin pikalt, mis see Eesti Nokia võiks olla. Arusaam, et Eesti Nokia on pargid või ilusad kohad ei ole päris õige, sest minu hinnangul on nn. “Nokia” üle maailma inimestel taskus."

Seetõttu soovib start-up ettevõtte tegevjuht, et Eesti esimesest personaalsest sensorite sarjast saaks riistvara toode, mille abil saaks müüa ja levitada Eesti tuntust. "Loodan, et see toode võiks olla midagi sellist, mille üle võiksid eestlased uhked olla," märkis Decto looja Martin Tooma.

Eksporditurud ei ole praegu firma jaoks enam kauge unistus, sest esimeste seas on sihikule võetud nii Skandinaavia kui ka Euroopa turg.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: