Sipelgate söögiseened on tõelised kultuurliigid ({{commentsTotal}})

Panama vihmametsades elutsevad lehesööjatest sipelgad on toiduviljeluse alal meist, inimestest, kümneid miljoneid aastaid ees. Tuleb välja, et selle aja peale on nende sipelgate kasvatatavate seentega juhtunud seesama, mis inimeste kasvatatavate põllutaimedega on ka juba juhtunud.

 

Inimesed nimelt on paremaid taimi välja valides ja sel moel uusi sorte luues enese teadmata muundanud ka nende taimede genoome. Nii on mõnedki kultuurtaimed, nagu nisu, banaan ja tubakas, muutunud polüploidseks. See tähendab, et nende taimede rakkude sees on igast kromosoomist rohkem kui kaks koopiat. Tavaliselt on neid kromosoomikoopiaid igas rakus kaks, inimestel enestel ka.

Kuid nüüd on Kopenhaageni ülikooli teadlased eesotsas Pepijn Kooij'ga avastanud, et neil seentel, mida kasvatavad oma vastsetele toiduks 14 Panama vihmametsade sipelgaliiki, on rakkudes kromosoome hulgi. Seejuures tundub, et see hulgikromosoomsus ehk polüploidsus on seotud just sipelgate väga püsiva pühendumisega ühe kindla seeneliigi kasvatamisele, sest neil seeneliikidel, mille kasvatamisele sipelgad neile eriliselt spetsialiseerunud ei ole, on igas rakus ikka tavaline hulk kromosoome, kaks tükki.

Polüploidsed taimed on tavalistest taimedest enamasti suuremad ja vastupidavamad. Seega on nad oma kasvatajatele väga usaldusväärseks toidupooliseks. Teadlased kirjutavad ajakirjas Evolutionary Biology, et kui samasugust usaldusväärsust toiduna võib pidada omaseks ka polüploidsetele seentele, siis võib-olla on just Uue Maailma lehesööjate sipelgate suhteliselt hea toiduga kindlustatus üks põhjusi, miks nad on, nagu inimesedki, väga arvukad.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: