Inimesed nimelt on paremaid taimi välja valides ja sel moel uusi sorte luues enese teadmata muundanud ka nende taimede genoome. Nii on mõnedki kultuurtaimed, nagu nisu, banaan ja tubakas, muutunud polüploidseks. See tähendab, et nende taimede rakkude sees on igast kromosoomist rohkem kui kaks koopiat. Tavaliselt on neid kromosoomikoopiaid igas rakus kaks, inimestel enestel ka.

Kuid nüüd on Kopenhaageni ülikooli teadlased eesotsas Pepijn Kooij'ga avastanud, et neil seentel, mida kasvatavad oma vastsetele toiduks 14 Panama vihmametsade sipelgaliiki, on rakkudes kromosoome hulgi. Seejuures tundub, et see hulgikromosoomsus ehk polüploidsus on seotud just sipelgate väga püsiva pühendumisega ühe kindla seeneliigi kasvatamisele, sest neil seeneliikidel, mille kasvatamisele sipelgad neile eriliselt spetsialiseerunud ei ole, on igas rakus ikka tavaline hulk kromosoome, kaks tükki.

Polüploidsed taimed on tavalistest taimedest enamasti suuremad ja vastupidavamad. Seega on nad oma kasvatajatele väga usaldusväärseks toidupooliseks. Teadlased kirjutavad ajakirjas Evolutionary Biology, et kui samasugust usaldusväärsust toiduna võib pidada omaseks ka polüploidsetele seentele, siis võib-olla on just Uue Maailma lehesööjate sipelgate suhteliselt hea toiduga kindlustatus üks põhjusi, miks nad on, nagu inimesedki, väga arvukad.