Sipelgad tajuvad teineteise lõhna erakordselt hästi ({{commentsTotal}})

Kui sipelgad maapinnal ringi sibavad, võib mõelda, et vaevalt nad üksteist eristada suudavad. Kuid natuke suudavad ikka. Selgub, et peamiselt lõhna järgi.

Nad ei suuda ehk päris individuaalselt ehk ühesipelgaliselt kõiki oma pesakaaslasi tuvastada, kuid teevad siiski selget vahet, millisele ülesandele spetsialiseerunud sipelgaga tegu on ja saavad loomulikult aru, kas teine sipelgas on pärit nende oma pesast või hoopis mõnest nende naaberpesast. Sellistel keeruka ühiseluga putukatel, nagu sipelgad seda on, on üksteise eristamisest palju kasu, olgu toidukorjel, järglaste hooldamisel või võitlustes vaenlaste vastu.

Ameeriklased on nüüd välja selgitanud, et sipelgad tunnevad üksteise lõhna veel palju peenemalt, kui seni arvati osati. Anandasankar Ray Riverside'i California ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Cell Reports, et sipelgatel, kes tajuvad tundlaotstega kaaslaste kehapinnal kutiikulal leiduvaid süsivesinikühendeid, on lõhnaretseptorgeene palju suuremal hulgal kui suuremal osal teistest putukatest.

Katsest selgus, et sipelgad suutsid tundlaga ära tunda peaaegu kõik erisugused süsivesinikud. Nende lõhnaainete mitmesugused kombinatsioonid annavadki sipelgale teavet, kellega nende kandja puhul tegu on. Teised putukad teadaolevalt nii laial skaalal ja nii üksikasjalikult süsivesinikke eristada ei suuda.

Ray ja ta kolleegid uurisid seda väga täpselt, kuni selleni välja, kuidas sipelga tundla üksikud närvirakud erisugustele ainetele reageerivad. Nad oletavad, et küllap on see eriline eristusvõime sipelgatel välja arenenud just selleks, et paremini ühiselu elada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: