Kokku leidsid sukeldujad toona vrakilt 168 pudelit vahuveini. Järgmisel aastal müüdi neist üks oksjonil rekordilise 30 000 euro eest, mis andis tunnistust, et erinevalt samalt aluselt leitud kuuest pudelist õllest on jook säilinud suhteliselt hästi. Toidukeemikust Philippe Jeandet töörühma kahel milliliitril vahuveinil põhinev analüüs kinnitab toonaseid oletusi.

Jeandet leidis vedeliku keemilist koostist analüüsides, et suhkru sisaldus ühe liitri kohta oleks küündinud veidi vähem kui 150 grammini. Kuigi tänapäeva standardite järgi peetaks seda seeläbi äärmiselt magusaks – populaarsemates vahuveinides leidub liitri kohta suhkrut vaid kümme grammi – joodi Tsaari-Venemaal isegi kaks korda magusamat vahuveini. Töörühm järeldab sellest, et vaatamata kuunari uppumispaigale oli vahuveini sihtkohaks äärmiselt tõenäoliselt Vene turu asemel Saksa turg, kus olid tolles ajalises kontekstis keskmiselt magusad joogid väga populaarsed.

Samuti leidus joogis tänapäevaste vahuveinidega võrreldes ebaharilikult palju metalle nagu rauda ja vaske, mis viitab, et kääritamisel kasutati viinamarjade teisel pressimisel saadud mahla. Parkainete konsentratsioon viitab, et sellel lasti käärida puitvaatides. Samuti on analüüsitud vein kreemjam kui tänapäeval tavaks. Õunhappe piimhappeks muundumist polnud võimalik üle-eelmisel sajandil nii täpselt kontrollida. Viimaks jääb vahuveini alkoholi sisaldus 9,5 promilli piirile ehk jook on tänapäevastest omataolistest paari kraadi võrra lahjem.

Lisaks täheldas töörühm joogis suhteliselt palju arseenisooli ja pliid. Arseenil põhinevaid ühendeid kasutati sadade aastate eest viinapuuistandikes kahjurimürgina. Pliid leidus aga ilmselt vaatide metallosades.

Jeandet lisab kolleegidega, et šampanja ja vahuveini merepõhjale iseloomulikes tingimustes säilitamise idee väärib lähemat uurimist. Näiteks näib sellele iseloomulik rõhk ja temperatuur soosivat vahuveini aroomi ja maitseomaduste säilimist. Viimaseid hinnata üritanud veiniekspertide sõnul olid need küllaltki mitmetahulised. Muu hulgas täheldati lõhnas meeldivaid vürtsikaid, nahkjaid ja suitsuseid komponente. Maitses võis tunda puuviljadele, meele ja trühvlitele omaseid noote.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.