„Eestis minu teada ei ole isegi tänavalgustes enam kõrgrõhk-elavhõbeda lampe, pärast seda kui viimased eelmisel aastal Haapsalus maha võeti,“ sõnas Oorn. Keila, Haapsalu, Jõhvi, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru linna haaranud projekti käigus asendati vana tänavalgustus kokku 11 250 LED-idel põhineva tänavalgustiga. „Küll puudutab see aga näiteks Soomet, kus on elavhõbeda peal umbes pool tänavalgustest, meil on juba kõik ammu naatriumi peale ringi vahetatud,“ lisas tehnikateadlane.

Euroopa Liidu kava vähem energiatõhusate lampide käibelt kaotamiseks ei hõlma vaid kõrgrõhk-elavhõbeda lampide tootmise keelustamist. Aastal 2017 seatakse karmimad piirangud metallhaliidlampide valmistamisele. Sellel aastal otsustab organisatsioon ka selle üle, kas keelustada energiaklassist B kehvemate halogeenlampide tootmine järgmisest aastast või lükata tähtaeg 2018. aastasse.

Oorn leiab, et LED-lambid on juba praegu piisavalt konkurentsivõimelised, et pakkuda energiasäästlikumat alternatiivi. „Kui valgustid asendati LED-idega seitsmes linnas ja Tallinnas on Kalaranna ja kõik uued teed, mis tulevad Suur-Sõjamäelt, nendega tehtud, siis ei ole selles mingit küsimust. Energiasääst on niivõrd suur, et tasuvus on võrreldes teistega ligikaudu neli aastat,“ laiendas tehnikateadlane.

Samas on näiteks valgustite valmistajaid koondav survegrupp LightningEurope on väitnud, et väiksema madalama energiatõhususega valgustite asendamine toimub liiga kiiresti, et tarbijad seda endale lubada saaksid. Seisukoht pole Oorni sõnul põhjendatud, eriti arvestades, et LED-lampide eluiga ületab halogeenlampide oma ja poes on saadaval ka kompaktluminofoorlambid.. „Võrreldes sellega, kui näiteks LED-lambid maksid meil poes 30 eurot tükk, siis täna on nende hind viis-kuus korda kukkunud, väiksemad isegi vaid paar eurot,“ sõnas tehnikateadlane.

„Ma usun, et viie aastaga on LED lahendused on võtnud 100 protsenti üle ja siin pole mingit kahtlustki selles,“ lisas Oorn.