Väitlusel osalesid:

· Imre Mürk ‒ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
· Mart Meri ‒ Sotsiaaldemokraatlik Erakond
· Urmas Sutrop ‒ Eesti Reformierakond
· Liisa-Ly Pakosta ‒ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
· Margus Maidla ‒ Eesti Vabaerakond
· Aadu Must ‒ Eesti Keskerakond

Iga erakonna esindajale anti alustuseks 4‒5 minutit oma põhiseisukohtade ning võimalike arengustsenaariumide lühitutvustamiseks.

Imre Mürk: Teaduspoliitikast rääkides on teadlastel juhtiv roll ning EKRE ei soovi olla poliitikate ettekirjutaja, vaid kujundada teaduselu koos teadlastega. Teise asjana sooviks EKRE tõsta doktoranditoetust 80 protsendini Eesti keskmisest palgast. Kolmandana peetakse oluliseks ülikoolide ja ettevõtete koostöö. Mürk käis EKRE nimel välja võimaluse toetada EAS kaudu teadusasutuste grante ettevõtete juures.

Mart Meri: Eesti teaduse võimekus on päris hea, kuid jätkusuutlikkus on kehv. Sotsiaaldemokraadid peavad peamiseks väljakutseks praeguste teaduses esinevate anomaaliate pehmendamist ja vähendamist. Samas tuleb pidevalt arvestada Eesti kui väikeriigi spetsiifikaga, sest teadusmahuka tootmisega ei pruugi automaatselt kaasneda suured ettevõtted. Olulisim väljakutse on sotsiaaldemokraatide hinnangul ühiskondlik kokkulepe, mis on kirjutatud lihtinimesele mõistetavalt, mitte spetsiifilises teaduskeeles. Kui lähiaastatel ei suudeta saavutada ühiskondlikku kokkulepet või seada tegutsemisraame, on Eesti teadus kolme aasta pärast sügavas kriisis.

Urmas Sutrop: Reformierakonna eesmärk on et teadus oleks tugev, teiselt poolt oleks ühiskond rikkam ja kõigi heaolu oleks suurem. Reformierakond käsitleb teadust ja kõrgharidust kokkukuuluvaks. Kindlasti on teadus ja haridus seotud ettevõtlusega. Oluline on reformierakonna vaatepunktist vaadatuna ka liberaalsus ehk teadlased on oma tegevuses vabad. Urmas Sutrop aga ei näe, et Eesti teadus oleks kriisis, pigem vajab muutmist rahastus.

Liisa-Ly Pakosta: IRL soovib, et teadus- ja arendustegevuse (TA) raha vastaks teadmistepõhise Eesti strateegias ette nähtud ühele protsendile SKT-st. Praegu on see 0,8 protsendi lähedal. IRL-il on plaanis 90 miljoni euro eest käivitada õpipoisi praktika, mida tehtaks kõigis haridusastmetes. See võimaldaks luua teaduse ja hariduse ning tööturu vahel tihedamat sidet. Eraldi stipendiumi soovib IRL anda eesti keeles kaitstud doktoritöödele.

Margus Maidla: Vabaerakond leiab, et teadusesse raha paigutamine pole mitte ainult investeering teadusesse, vaid investeering ka majandusse ja julgeolekusse. Nagu teisedki debatis osalejad, leiab Vabaerakond, et lahendamist vajab teadusrahastuse küsimus. Ettevõtete ja ülikoolide koostöö edendamiseks on Vabaerakonnal kavas kehtestada tulumaksuvabastus neile ettevõtetele, kel on lepingud ülikoolidega.

Aadu Must: Eesti teadus on kriisis, sealjuures struktuurses kriisis, tõdes Aadu Must Keskerakonda esindades. Ülikoolide vastutust peab Keskerakond laiapinnaliseks ning ülikoolid on juba tegemas struktuurimuudatusi, see paistab praegu välja näiteks muutustes senatites ja nõukogudes. Rahvusteadused on Keskerakonna sõnul alarahastatud, kuid kuigi ka teised erakonnad seda tõdevad, ei leita teadusrahastuse suurendamiseks vahendeid.

Diskussioonivoorus alustati osalusdemokraatia ja ühiskondliku kokkuleppe teemast. Mida ja kuidas saab rahvas otsustada teaduse üle?

Imre Mürk tooks ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks ühise arutelulaua taha rahvaesindajad, teadlased ja ettevõtjad, et leppida kokku ühistes eesmärkides. Mart Meri peab ühiskondliku kokkuleppe saavutamist võimalikuks teaduse populariseerimise kaudu. Selleks peaksid teadlased suutma oma teadustöö tulemustest rääkida ka eesti keeles. Meri tõstis esile ETV-d, mis on viimastel aastatel toonud mitmeid populaarteaduslikke saateid, mis aga omakorda ei saaks teoks, kui pole teadlasi, kes suudavad teadust vahendada avalikkusele mõistetavalt.

Aadu Must lähenes ühiskondliku kokkuleppe teemale demokraatia vaatepunktist. Tema hinnangul lasub teadlastel vastutus ühiskonna ees. Töö, mida teevad teadlased, on ühiskonnale väga vajalik ja kui rahvas sellest aru ei saa, olete kuskil midagi valesti teinud, seletas Must.

Reformierakond aga soovib avada uuesti arutelu teadmistepõhise Eesti strateegiadokumendi üle. Andres Koppel päris selle peale, mida Reformierakond selle all silmas peab, kuna tegu on ühe laiapõhjalisemalt ette valmistatud dokumendiga. Urmas Sutrop vastas, et põhjuseks suured "traagelniidid", mis dokumendist välja paistavad – humanitaarteadlased tunnevad end selles strateegias kõrvalejäetutena. "Eesti teadlased ei tunne ennast seda dokumenti lugedes ära," märkis Sutrop. Teadlaskonna rahustamist oleks vaja diskussiooni selle strateegia üle. "Võib juhtuda, et muudetakse üht koma ja kaht punkti, aga võib juhtuda, et muudetakse palju rohkem," ütles Sutrop.

Liisa-Ly Pakosta aga ei nõustu, et teadlaskond vajab rahustamist, pigem on just vaja teatavat rahulolematust teadlaskonna hulgas. Pakosta sõnul vajavad selles strateegiadokumendis ülevaatamist tuumkompetentsid, mida on Eestis vaja majanduse ja ühiskonna arenguks. Vaja on aga suurendada sidustatust parlamendi ja teadlaskonna vahel, et ei juhtuks olukorda, kus ühest või teisest uuringust võetakse üks kontekstist välja kistud lõik, et õigustada poliitilisi otsuseid.

Margus Maidla tõi aga ühiskondliku kokkuleppe osas näiteks nutika spetsialiseerumise, mille puhul kirjutaksid tema hinnangul Eesti erinevad peaministrid väga erineva rõhuasetusega esseed. Seega vajab valdkondliku spetsialiseerumise prioriteetide seadmine eelnevat ühiskondlikku kokkulepet.

Aadu Must usub, et valdkondlikele kümne-aastastele strateegiadokumentidele tuleks lisaks koostada lühema ajaperioodi, näiteks aasta peale, eraldi valdkondlikke strateegiaid.

Akadeemilise karjääri võimaluste üle toimunud arutelus tõdeti, et doktorikraadi omandanuil ei ole akadeemilise karjääri jätkamiseks motivatsiooni, kuna palk pole motiveeriv, lisaks puuduvad teaduses noortele töökohad. Samas tõi Urmas Sutrop välja, et probleemi lahendamine vajab taas riigi sees kokkulepet, kuid praegu käib endiselt konkureerimine üha vähenevale hulgale tudengikandidaatidele, mis paratamatult toob kaasa dubleerimise.

Debatil puudutati ka teadusrahastuse teemat, milles tõdeti, et kui praegu on puudu ligikaudu 30 miljonit eurot, et saavutada teadusrahastuse ühe-protsendiline osakaal SKT-st, siis lahutades praegusest teaduse rahastamisest Euroopa Liidu vahendid, on puudu veelgi suurem summa. Kust aga seda raha leida, ei pakkunud välja ükski sõna võtnud poliitik.

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm küsis, mis takistab kokkuleppe saavutamist, et jõuda teadusrahastuses ühe protsendini SKT-st? Mart Meri märkis, et kokkulepe on ka praegu olemas, kuid ajal, mil julgeolekuoht tundub olevat suurem, antakse riigieelarvest raha kaitsekulutustele. Nüüd, kus kesine teadusrahastus on viinud teaduse sügavasse kriisi, hakatakse Meri hinnangul ehk kergema käega eraldama riigieelarvest raha teadusele. IRL rõhutas, et alla seitsme protsendi SKT-st ei tohiks hariduse ja teaduse finantseerimine tervikuna langeda. 

Nii Keskerakond, Vabaerakond, Sotsiaaldemokraadid kui IRL kinnitasid, et toetavad eelmainitud ühe-protsendi määra teadusrahastuses. Urmas Sutrop Reformierakonna esindajana märkis, et ka reformierakondlased toetavad seda, küsimus on lihtsalt selles, mitme aastaga selle tulemuseni jõutakse.