Täna sai kuulda EstCube-1 viimast sõnumit Maale, kuid tudengisatelliidi meeskond peab seda hoopis suuremate saavutuste alguseks. Nimelt ei õnnestunud EstCube-1-l ühte eesmärki siiski täita ehk ei suudetud välja kerida päikesepurje juhet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Päikesepurje üritab välja kerida sel aastal alustav Aalto ülikooli Aalto-1 missioon, kus osalevad ka Eesti tudengid. Kui see õnnestub, viiakse sellest järgmisel missioonil elektriline päikesepuri välja Maa magnetväljast. Selleks missiooniks on EstCube-2, mis lendab juba ilmselt Kuu orbiidile.

Tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendaja Mart Noorma ütles, et kui õnnestub elektriline päikesepuri valmis saada ja lennutada ta teistele planeetidele, siis see on täielik murrang. "See oleks esimene töötav kosmoselaeva mootorisüsteem, mis ilma kütuseta suudab arendada rekordilisi mitu korda kiiremaid kiirusi kui meil praegu on saavutatud."

Kui Aalto-1 ei suuda päikesepurje välja kerida, siis EstCube-2 seetõttu veel ära ei jää. Siis lihtsalt ei piisa Eesti teisest tudengisatelliidist, vaid tuleb luua ka EstCube-3.

"Me uurime, kas üldse oleks võimalik teha sellist missiooni, mis läheks Maa orbiidist eemale. Üks probleem on näiteks see, kuidas me saame Maaga suhelda, kui me oleme nii kaugel ja siis sellest sõltuvalt muudame oma missiooni ümber nii, et ikkagi saaks kuidagi," rääkis EstCube-2 projektijuht Karoli Kahn.

EstCube-2 missiooni on kavandatud kaks aastat ning rendamisel on elektri alamsüsteem ja kommunikatsioonisüsteem. Lisaks sel aastal alustavale Aalto-1 missioonile, peavad Eesti tudengid saama sellel suvel valmis kaamerasüsteemi juba järgmise missiooni jaoks, milleks on Euroopa tudengite ESEO missioon.

"651 päeva, umbes 10 sideseanssi päevas. 6500 sideseanssi eksperimentide tegemiseks ja andmete alla laadimiseks. Täpselt nii palju me teda kasutasimegi," ütles Noorma "Terevisioonile" antud intervjuus.

Noorma sõnul oli missiooni peamiseks eesmärgiks Eesti rahvale kasu tuua ja suurendada üldist õnne taset ühiskonnas. "Ma arvan, et selle missiooniga me oleme kenasti hakkama saanud. See, et meil on palju säravaid noori insenere ja teadlasi, kes on saanud hindamatu kogemuse kosmoseprojektist, on kõige suurem kasu Eesti rahvale," sõnas Noorma.

Kui vaadata teadmiste pagasit, mida Estcube´i teadusprojekt inimkonnale tõi, siis ka see oli Noorma kinnitusel väga viljakas. Täpsemalt saab missiooni tulemustest aimu täna kell 12 toimuval pressikonverentsil, mida saab vaadata Tartu ülikooli veebiportaalis.

Elektroonika ei pidanud enam kosmilisele kiirgusele vastu

Noorma rääkis, et kogu missioon kestis 651 päeva ning selles oli kaks etappi. "Kõigepealt kogu missiooni pikkus ja see tuleneb sellest, kui kaua ta saab sellel 650 kilomeetri kõrgusel orbiidil tiirelda enne kui langeb alla ja lõpuks atmosfääris ära põleb. Ja teine aeg on see, kui kaua satelliidi elektroonika kosmilisele kiirgusele vastu peab," rääkis ta.

Praeguseks on Estcube-1 orbiidil olnud üks aasta ja kümme kuud. "Estcube on väga hästi vastu pidanud, kuid nüüd me jõuame tõesti lähedale sellele ajale, kus päikesepaneelid kosmilise kiirguse mõjul enam ei tooda piisavalt elektrit, et satelliidi vajadusi rahuldada. Siis me tudengite meeskonnaga mõtlesimegi, miks oodata seda momenti, kui satelliit meile enam ei vasta. Selle asemel me võiksime ta ju pidulikult kõigi sõprade juuresolekul pensionile saata," lausus Noorma.

Ka praegu saab veel Estcube-1 asukohta kosmosest vaadata SIIT.