Ühe Minuti Loeng: Inimsöömine kui armastuse akt
ERR Novaatoris ilmuvad auhinnatud, uued "Ühe Minuti Loengute" sarja videod, kus Tallinna ülikooli teadlased annavad lühikestes loengutes vastuseid põnevatele küsimustele. TLÜ kultuuride uuringu doktor Mele Pesti küsib, kas inimsöömisest saaks mõelda kui armastuse aktist? Ning kumb on barbaarsem - kas inimsöömine või sõda?
"Rituaalset inimsöömist ehk antropofaagiat on nähtud ka metafoorina kultuurivahetuse kohta: sööme võõra kultuuri mõjud ära, saame targemaks ja tugevamaks." Nii kirjutas Brasiilia modernistlik poeet ja mõtleja Oswald de Andrade 1928. aastal "Antropofaagilises manifestis".
Manifestis kirjeldatud kultuuriantropofaagia metafoor annab meile originaalse viisi mõistmaks, kuidas välismõjud kultuuri sisenevad. See näitab kultuure pidevas muutumises – omandamas väljast tulevaid elemente ning ehitamas muutustest üles sisemist stabiilsust. Kultuuride segunemine on üha aktuaalsem kogu maailmas ja Brasiilias loodud metafoori üle tasub mõelda ka näiteks Eesti kontekstis.
Mele Pesti kaitses "Antropofaagilise manifesti" teemal 2014. aasta lõpus Tallinna Ülikoolis väitekirja. Töös antakse ülevaade aastatuhandeid kestnud tavast kujutada võõrast ja hirmutavat "kannibalina". Just see ajendaski Oswald de Andradet looma antropofaagia metafoori. Ülevaade antropoloogilisest debatist antropofaagia rituaali üle andis järgmised tulemused:
1) arusaam rituaalsest inimsöömisest põhineb tugevalt eelarvamustel ja äärmiselt nõrgalt tõestatud andmetel;
2) "kannibal" on andnud nime ja näo hirmule Teise ees, mis põhineb rohkem kui kahe tuhande aasta vanusel koletisekujul;
3) terminite "antropofaag" ja "kannibal" vahel on olulised erinevused; rituaali neutraalseks kirjelduseks võiks kasutada neist esimest, kuna teine kannab tugevat stereotüüpi;
4) antropofaagia ei pea olema agressiivne.
Andrade valis manifesti keskse metafoori ilmselt kõigil neil põhjustel. Väitekirja peamine järeldus on, et kultuuriantropofaagia metafoor näitab ühe koloniseerimise all kannatanud grupi, brasiillaste, strateegiat enda kultuurilise identiteedi pideval taasloomisel. See rõhutab brasiillaste õigust olla enese ajaloo, oleviku ja tuleviku subjektid, selle asemel, et elada pealesurutud tähendustega imporditud mudelite järgi.
Teiseks näitab antropofaagia ametlikult juba ammu ametlikult iseseisvunud riigis toimivaid koloniaalseid struktuure, eelarvamusi ja kujundeid (näiteks inimsöömine), mis on tänapäevani üleilmselt mõjusad.
Lisalugemist:
ERR teadusportaali lugu väitekirja kohta 2. detsembril 2014.
Artikkel manifesti kohta Vikerkaares.
Toimetaja: Airi Ilisson