Loomaaia töötaja Inari Leimani sõnul elavad seal kirileemurid ehk vaarid, kes on “mustvalged taimtoidulised ja enamjaolt puudel toimetavad tegelased”. Kuna looduses ja ka loomaaias tühja kohta naljalt ei jää, asustasid kompleksi alumise korra ehk maapinna rändrotid. Leiman ütles, et talvel kui leemureid õues pole, toimetavad rotid seal ikka edasi ja tõenäoliselt tunnevad end klaasi taga turvaliselt.

“Kassikakk oli öösel peaga vastu klaasi põrutanud, vasak peapool verine ja sulgkõrv kadunud – ju need rotid seal klaasi taga toimetasid ja jäid kakule silma,” kommenteeris Leiman juhtunut.

Kuna röövlinnu jala ümber oli kodumaine rõngas Estonia Matsalu S-14303, on teada, et see õnnetult hukka saanud kassikakk koorus 2014. aastal Pärnumaal. Rõnga panid talle 5. juunil jalga Indrek ja Üllar Tammekänd ning Raivo Endrekson.

Möödunud aasta 5. juunil Pärnumaal rõngastatud noor kassikakk,
kes hukkus selle aasta 6. jaanuaril. (Foto: Üllar Tammekänd)

Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna spetsialisti Rein Nellise sõnul pole selles, et kakud linna satuvad, midagi uudset. E-elurikkuse andmebaasi järgi on kassikakke varem kohatud näiteks Haapsalus, Jõhvis, Pärnus ja Tallinnas. “Talvel kogunevad linnud ennekõike paikadesse, kus leidub meelepärast toitu. Linnades ja asulates elavad rotid, tuvid, varesed ja kajakad meelitavad kohale ka neist toituvaid kassikakke ja teisi röövlinde,” selgitas Nellis. Tema sõnul satuvad linnadesse sagedamini just kassikaku noorlinnud, kes ei ole veel pesapaikadega seotud ja liiguvad paiksematest vanalindudest laiemalt.

Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskuse spetsialistile Olavi Vainule meenus seekordset rõngaleidu andmebaasi arhiveerides juhtum 2012. aasta augusti lõpust. Siis leiti Saaremaal rõngastatud kassikaku noorlind surnuna tema sünnisaare rannikult. Leidja sõnul asus läheduses majakas.

Mõlemad juhtumid on ilmekad näited sellest, mis kassikakke ähvardavad. Eestis on kassikakkude jaoks kõige suuremaks ohuks elektriliinid, mis on põhjustanud ligikaudu 40% teadaolevatest surmajuhtumitest. Autode või ehitistega kokku põrkamise tõttu hukkub linde harvem.

Teadaolevate õnnestunud kassikakkude pesitsuste ülelugemiseks piisab eluslooduse seirajatel viimasel ajal ühe käe sõrmedest. Ning ka õnnestujatega kipub tihti midagi juhtuma, rääkisid Rein Nellis ja Olavi Vainu.

Seirajate sõnul jõuab paari kuu pärast kätte parim aeg kassikakkude laulu kuulamiseks. Märtsikuine vaikne õhtu ja päikeseloojangul kostvad kassikaku kumedad hüüded võivad anda unustamatu elamuse, rääkisid nad. Õppimiseks saab selle Eestimaal pesitsev ja talvituva suurima kakulise laulu kuulata aadressil www.eoy.ee. Kõik, kes on looduses kassikakku (Bubo bubo) kuulevad või näevad, võiksid sellest kindlasti teatada ka Eesti ornitoloogiühingule või sisestada vaatluse e-Elurikkuse andmebaasi. Igast vaatlusest on abi selle haruldaseks jäänud liigi kaitse paremaks korraldamiseks.