Sipelgad hoiduvad vasakule ({{commentsTotal}})

Kui jõuame teede hargenemispunkti, siis on meil valida – vasakule või paremale. Mille järgi otsustada, kui oleme tundmatus kohas ilma kaardi ja GPS-ta. Eks sõltub asjaoludest. Ent juhul, kui oleksime sipelgad liigist Temnothorax albipennis, siis pigem kalduksime eelistama vasakule minemist, sest just seda need sipelgad teevad.

Nii selgub Inglismaa Bristoli ülikooli doktorandi Edmund Hunti ja tema kolleegide uurimistööst, mille tulemused on avaldatud ajakirjas Biology Letters. Katsed näitasid, et kui need Euroopas laialt levinud ja peamiselt kivipragudes elutsevad sipelgad uurivad uut võimalikku pesapaika, siis sattudes valiku ette, kuhu minna, lähevad nad enamasti vasakule.

Ka siis, kui teadlased ehitasid sipelgatele labürindi, eelistasid nad käikude hargnemiskohtades ikka just pigem vasakule minemist. See on huvitav ilming, aga mis võiks olla selle põhjus? Hunt ja kolleegid on mõned võimalikud seletused ise välja pakkunud.

Näiteks selle, et kui sipelgas uurib tundmatut labürinti, siis on pidev ühe suuna eelistamine tundmatutes valikukohtades üsna hea strateegia. Nii selleks, et labürinti tundma õppida kui ka selleks, et väljapääs üles leida. Kui kõigil sipelgatel on see eelistatav suund ühesugune, siis püsib seltskond uurimisretkel kindlamini koos.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Biology Letters



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: