Kümmekond teadlast on FishView projekti kallal töötanud ligi aasta. Praeguseks on valminud tehiskala prototüüp – veidi ülekaaluline vikerforell, keda kutsutakse Simpsonite telesarja peategelase järgi Homeriks. Prototüübi sees on tundlikud sensorid, mis aitavad teadlastel uurida, kuidas kalad veevoogusid tunnetavad.

Projekt keskendub Läänemere piirkonna lõhedele ja forellidele, kes tulevad sügisel merest tagasi jõgedesse kudema. Hüdroelektrijaamade juurde ehitatud paisud on nn siirdekaladele kui müürid, mis takistavad nende ligipääsu kudemisaladele.

Paisude juurde on ehitatud küll kalapääsusid, kuid sageli ei hakka kalad neid kasutama. TTÜ biorobootika keskuse nooremteaduri Juan Francisco Fuentes Perezi sõnul on näiteks Hispaanias ehitatud kalapääsudest ainult umbes kümme protsenti sellised, mida kalad tegelikult kasutavad, ülejäänute rajamine on läinud sisuliselt luhta.

"[Eksisteerivate kalapääsude – toim.] konstrueerimiseks kasutati ilmselt teoreetilisi teadmisi sellest, millised ehitised aitaksid kaladel ühest punktist teise liikuda. Kuid praktikas võib olla nii, et kahest väga sarnase välimusega kalapääsust ühte kalad kasutavad ja teist nad ei kasuta. Tegelikult ei ole eriti selget arusaama sellest, kuidas kalad kalapääsusid näevad. Eksisteerivate kalapääsude konstruktsioonil ei ole väga tugevat teoreetilist põhjendust," rääkis tema kolleeg, teadur Naveed Muhammad.

Mõlema teadlase sõnul on TTÜ allveerobootika vallas maailmatasemel. "See töö, mida me siin teeme, on väga innovaatiline. Ainult üksikud laborid, umbes kaks-kolm laborit maailmas, töötavad praegu selle teema kallal, mis mind huvitab," märkis Muhammad.

* Märkus: ERR.ee videos näeb lisaks robotkalale ka nn tehiskilpkonna ehk allveerobotit nimega U-CAT. See hakkab tulevikus arheolooge laevavrakkide uurimisel abistama ning pole robotkala projektiga seotud.