Uues töös kinnitas Strasbourgi ülikooli biofüsioloogi Yvon Le Maho töörühm esmalt 34 kuningpingviini külge südametööd jälgiva sensori ja siirdas nende naha alla RFID antenni. Tehnoloogia võimaldab lugeda märgiseid nende lähistel asuva raadioantenniga. Sama lahendust kasutatakse näiteks uksekaartides. Kuigi andmete kogumise viis mõjutab pingviinide eluolu oluliselt vähem kui raadiokaelarõngas, valmistab probleeme kogutavate andmete allalaadimine. Inimeste lähedus tekitab loomades paratamatult stressi.

Nõnda kasutas Le Maho selle tarbeks ratastega robotit, millesse näisid linnud suhtuvat suhteliselt stoiliselt. Kui inimese juuresolek kasvatas nende südamelöökide arvu minutis keskmiselt 35 võrra, siis kulguri mõjul kiirenes südametöö 24 löögi võrra. Samuti rahunesid loomad kiiremini.

Teises eksperimendis maskeeris töörühm kulguri pingviinitibuks ja saatis selle uurima erakordselt pelglike keiserpingviinide kolooniat. Robot ei tundunud linde taas häirivad. Elusad pingviinitibud üritasid robotiga isegi suhelda. Le Maho loodab nõnda kolleegidega, et lahendus avardab teadlaste võimalusi uurida, kuidas mõjutavad kliimamuutused pingviinide suremust ja järglaste saamist. Töörühm märgib, et kulgureid saaks täiendada ka diktofonide ja kaameratega.