Konnad omandavad tapva seenhaiguse vastu immuunsust ({{commentsTotal}})

Kuuba puukonn
Kuuba puukonn Autor/allikas: Joseph Gamble/Nature

Rohkem kui kolmandik tänaseks avastatud 6000 kahepaikseliigist on otseses väljasuremisohus. Allakäiku on kiirendanud 1998. aastal leitud kütridiomükoosi tekitav viburseen. Teadlased leiavad nüüd, et osa konnadest on seenhaiguse vastu resistentsuse omandanud, mis annab lootust, et seene tõrjumiseks on võimalik vaktsiin leida.

Kütridiomoosi põhjustab viburseen Batrachochytrium dendrobatidis. Nakkuse mõjul muutub konna nahk liiga paksuks, et vett imeda, mis viib vedelikupuuduseni ja südamepuudulikkuseni. Samuti seab seen löögi alla kahepaiksete immuunsüsteemi, mis muudab nad vastuvõtlikumaks ka teiste haigustekitajate suhtes. Kuigi seent on võimalik mürkidega tõrjuda, on ühendid mürgised ka teistele organismidele, misläbi ei kujuta need endas jätkusuutlikku lahendust. Pea ainsaks võimaluseks liikide säilitamiseks on seeläbi olnud nende vangistuses kasvatamine.

Lõuna-Florida ülikooli teadlased otsustasid kontrollida välitöödel täheldatud märke, nagu oleks osa konnadest seene vastu loomuliku immuunsuse omandanud. Katsetes nakatasid nad esmalt viburseenega Kuuba puukonni ja ravisid nad seejärel neid kümme päeva soojas vees hoides taas terveks. Seene kasv peatub, kui temperatuur üle 28°C tõuseb, andes immuunsüsteemile võimaluse nakkusega arved õiendada. Konni seenega uuesti nakatades suutsid neist osa haigusele vastu panna. Immuunsus muutus seenega korduvalt kokku puutumise järel üha tugevamaks.

Sarnast immuunsust aitas omandada ka surnud seenespooridega kokku puutumine. Konnadelt võetud koeproovides leidus seenerakke ligikaudu viis korda vähem. Viimane annab lootust, et kahepaikseid on võimalik haiguse vastu vaktsineerida.

Samuti leidsid teadlased, et kahepaiksed on võimelised omandama ka n-ö käitumislikku immuunsust. Kärnkonnad paigutati katsekambrisse, mille ühes osas võis seenespoore leida. Kambrisse esimest korda sattunud kärnkonnad uurisid selle kõiki osi. Kord juba seenega nakatunud ja sellest terveks ravitud kahepaiksed eelistasid aga seenespooridega rikastatud piirkonda vältida.

Kuigi uurimus annab lootust, et kahepaiksete populatsiooni on võimalik päästa, nendivad autorid, et eelnevalt on vaja veel muu hulgas välja selgitada, kui kauaks antigeeniga kokku puutumine immuunsust pakub, millisel määral potentsiaalne vaktsiin teisi elusorganisme kahjustab ning kas vaktsineerida on võimalik ka kulleseid.

Kahepaiksete arvukuse vähenemine muudab ökosüsteemi hapramaks, kuna loomad aitavad lämmastikuringet käigus hoida, kujutades samas ka toiduahela olulist lüli. Viimaks kustutab mitmekesisuse vähenemine teadlaste lootusi leida uusi kasulikke konnade poolt sünteesitavaid keemilisi ühendeid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Nature



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: