Miks kaheksajalad sõlme ei lähe?
Iisraeli teadlased on jõudnud lähemale mehhanismi tuvastamisele, mis kaheksajalgadel omaenda jäsemeid ära tunda ja seeläbi nende omavahelist haakumist vältida võimaldab. Peajalgse nahk eritab tõenäoliselt keemilisi ühendeid, mida registreerivad omakorda iminappade lähistel asuvad närvikiudude lõpmed.
Kaheksajalgade jäsemed on kaetud sadade kausjate sitketest lihastest koosnevate iminappadega, mis võimaldavad olenditel haarata pea ükskõik mida. Hoolimata sellest, kui sile või ebatasane selle pind parasjagu on. Neid võib eelneva huviobjekti külge klammerdumas leida isegi mitmeid tunde pärast jäsemete kehast eraldumist. Ometigi on midagi, mida peajalgse iminapad haaramast keelduvad – nende enda jalgu. Teadaolevalt ei ole kohatud veel ühtegi kaheksajalga, kelle jalad oleks sõlme läinud.
Alusmehhanismi leidmiseks eemaldasid Jeruusalemma Heebrea ülikooli teadlased eesotsas Guy Levyga mitmel kaheksajalal kirurgiliselt ühe jala. Kuigi teguviis võib julmana tunduda, kaotavad kaheksajalad looduses oma jäsemeid sagedasti. Ettevaatusabinõuna kasutas töörühm lisaks tuimestust.
Järgmiseks andis Levy kolleegidega samadele kaheksajalgadele uurimiseks nii enda kui oma liigikaaslaste jäsemeid. Töörühm leidis, et peajalgne haaras omaenda vees triivivat jäset iminappadega vaid piirkondadest, kust sellelt nahk eemaldatud oli. Kuid isegi siis vabastasid nad selle niipea, kui nad sellest suuga kinni haaranud oli. Levy leiab kolleegidega, et käitumisviis oli tingitud ilmselt asjaolust, et jalgades asub umbes kaks kolmandikku kaheksajalgade närvisüsteemist. Nii võivad kohalikud närvisüsteemid kogutavat infot tõlgendades erinevatele järeldustele jõuda.
Samuti märkasid teadlased, et peajalgsed kohtlesid võõraste liigikaaslaste jäsemeid 75 protsendil puhkudest toiduna, kuid oma jäsemeid nad sellena ei pruukinud. Viimane kinnitas, et jäsemetes asuvate närvirakkude ja aju neuronite vahel valitses konflikt, kuid viimane suutis esimese otsuseid tühistada.
Töörühm üritas lisaks välja selgitada, millest jäsemed otsuste tegemisel lähtuvad. Katse tarbeks leotasid nad kaheksajalgade nahka heksaanis, mille tulemina saadi 'kaheksajala nahaekstrakt'. Peajalgsed kaldusid ekstraktiga kaetud plastitükke haarama kümme korda väiksema jõuga kui tavalist plasti. Nõnda oletab Levy kolleegidega, et iminapad väldivad jäsemete külge klammerdumist keemiliste signaalide läbi, mida registreerivad nende lähistel asuvad retseptorid, mida leidub igal jalal ligikaudu 40 miljonit.
Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Current Biology