Esimene erakordselt pika koonuga türannosaurus leiti juba 1970. aastatel, mil teine sellele sarnanev saurus nägi taas ilmavalgust 2009. aastal. Säilmete suuruse põhjal võis oletada, et need kuulusid noorisenditele. Seeläbi polnud võimalik välistada, et tegu oli lihtsalt kasvufaasi eripäraga.

Ligikaudu üheksa meetri pikkune ja 800 kilo kaaluv Pinochhio rex annab pikakoonuliste sauruste eraldi perekonnaks liigitamiseks viimaks piisavalt hea aluse. Koonu ja ja näo pikkuse suhe on pea identne. Kuna eelnevalt leitud pikakoonuliste sauruste ja Pinochhio rexi leiukohti lahutab peaaegu kolm tuhat kilomeetrit, vihjab see tegu polnud pelgalt evolutsioonilise apsuga.

Hiljuti avastatud 66 miljonit aastat tagasi elanud isendi ametlikuks liiginimeks sai Qianzhousaurus sinensis. Qianzhou viitab leiukoha iidsele nimetusele, sinesis aga Hiina kreekakeelsele nimetusele Sin.

Pika koonu tõttu oleks Q. sinesise toitumisstrateegia Tyrannosaurus Rexist omast erinenud. Kui tuntuim lihatoiduline dinosaurus sai saagi tükeldamiseks kasutada jõulisi rebimisliigutusi, siis selle pikakoonuline nõbu oleks pidanud oma hambaid rohkem kasutama.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.