Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Väike vaal lõmpsis muda
Toimetas Priit Ennet
Iidne kääbuskasvu vaal, toitus arvatavasti pisikestest loomakestest, keda ta lühikese koonuga merepõhja tonksates koos mudaga sisse lõmpsis. Värske uurimistöö autor oletab, et just sest mudalõmpsimiest kujunes välja meie aja kiusvaalalistele iseloomulik filtreeriv toitumine.
Kiusvaaladel, nende seas sinivaalal, on hammaste asemel suus sarvainest kiused, millega nad veest toitu filtreerivad. 25 miljoni aasta eest elanud mereimetaja on tänase sinivaala sugulane.
Algelise kiusvaala Mammalodon colliveri kivistised tulid päevavalgele Austraaliast Victoria osariigist Torquay linna lähedalt. Hambad olid sel loomal veel säilinud ega olnud kiustega asendunud. Mammalodon avastati tegelikult juba 1932. aastal, aga seniajani ei olnud teda põhjalikult uuritud.
Nüüdse uurimistöö autor Erich Fitzgerald Victoria Muuseumist leiab, et tema järeldus mammalodoni toitumisstiili kohta toetab Charles Darwini arvamust, mida kuulus evolutsiooniteoreetik avaldas oma pooleteist sajandi eest ilmunud teoses "Liikide tekkimisest". Seal oletas Darwin, et kiusvaalaliste filtertoitumine on välja arenenud nende eellaste harrastatud imevast toitumislaadist.
Mammalodon oli umbes kolm meetrit pikk, seega suurimast tänapäeva loomast sinivaalast kümmekond korda lühem. Peale kiusvaalaliste elab meredes ka hammasvaalalisi, nende seas näiteks ka kašelott ja delfiinid, kellel on hambad suus alles.
Vaata veel: Ancient whale sucked mud for food (BBC)
Iidne kääbuskasvu vaal, toitus arvatavasti pisikestest loomakestest, keda ta lühikese koonuga merepõhja tonksates koos mudaga sisse lõmpsis. Värske uurimistöö autor oletab, et just sest mudalõmpsimiest kujunes välja meie aja kiusvaalalistele iseloomulik filtreeriv toitumine.
Kiusvaaladel, nende seas sinivaalal, on hammaste asemel suus sarvainest kiused, millega nad veest toitu filtreerivad. 25 miljoni aasta eest elanud mereimetaja on tänase sinivaala sugulane.
Algelise kiusvaala Mammalodon colliveri kivistised tulid päevavalgele Austraaliast Victoria osariigist Torquay linna lähedalt. Hambad olid sel loomal veel säilinud ega olnud kiustega asendunud. Mammalodon avastati tegelikult juba 1932. aastal, aga seniajani ei olnud teda põhjalikult uuritud.
Nüüdse uurimistöö autor Erich Fitzgerald Victoria Muuseumist leiab, et tema järeldus mammalodoni toitumisstiili kohta toetab Charles Darwini arvamust, mida kuulus evolutsiooniteoreetik avaldas oma pooleteist sajandi eest ilmunud teoses "Liikide tekkimisest". Seal oletas Darwin, et kiusvaalaliste filtertoitumine on välja arenenud nende eellaste harrastatud imevast toitumislaadist.
Mammalodon oli umbes kolm meetrit pikk, seega suurimast tänapäeva loomast sinivaalast kümmekond korda lühem. Peale kiusvaalaliste elab meredes ka hammasvaalalisi, nende seas näiteks ka kašelott ja delfiinid, kellel on hambad suus alles.
Vaata veel: Ancient whale sucked mud for food (BBC)