Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti arstid siirdasid esimest korda kopsu

Tsüstiline fibroos kahjustab hingamiselundeid
Tsüstiline fibroos kahjustab hingamiselundeid Autor/allikas: Postimees/Scanpix
Toimetas Piret Ehrenpreis

Tartu ülikooli kliinikumis toimus eile Eesti esimene kopsusiirdamisoperatsioon. Operatsiooni tulemusel sai uue kopsu 61aastane kroonilist haigust põdenud naine. Operatsiooni juhtinud doktor Tanel Laisaare sõnul kestsid kopsusiirdamise ettevalmistused ligi kolm aastat. Selle aja jooksul koolitati personali ning hangiti ka vajalik tehnika. Samasuguse operatsiooni aktiivses järjekorras on Eestis praeguse seisuga veel kolm inimest.

Tartu ülikooli kliinikumi torakaalkirurgia vanemarst-õppejõud Tanel Laisaare sõnul võetakse kopsusiirdamine ette mitmesuguste kopsuhaiguste puhul. Ühiseks nimetajaks on seejuures tõsiasi, et tegemist on lõppstaadiumis hingamispuudulikkusega. Selle tagajärjel pole patsiendil võimalik enam oma kopsudega vajalikul hulgal hapnikku õhust kätte saada.

Siiski pole kõigile neist patsientidest võimalik uut kopsu paigaldada. Põhjuseks võivad olla nii kaasnevad haigused kui ka kõrge iga, mis ei võimaldaks patsiendil operatsiooni üle elada. “Nooremaid haigeid, kel selline hingamispuudulikkus on ja keda saab operatsiooniga aidata, võiks Eestis olla aastas umbes kümmekond,” ütles Laisaar.

Patsiendi ettevalmistus eeldab seejuures põhjalikke uuringuid. Kui on saadud ka haige nõusolek siirdamiseks, viibib patsient nii-öelda aktiivsel ootelehel. “Tal peab olema 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas kogu aeg käeulatuses telefon, millega on võimalik teda kätte saada. Ta peab olema kohe valmis haiglasse tulema, sest kui doonor on leitud on haiglasse tulekuks aega kõige rohkem tund kuni kaks,” selgitas Laisaar.

Pärast eilset operatsiooni on sel moel aktiivsel ootelehel veel kolm inimest. Doonoreina õnnestub siinkohal kasutada ajusruma tagajärjel lahkunute elundeid. Laisaare sõnul leiab sel moel lahkunute seast elundidoonoreid umbes kolmekümnel juhul aastas. Kõige sagedamini kasutatakse siis elundisiirdamiseks neere, samuti maksa ning nüüd on lootust ka kopsusiirdamisega jätkata.

Eile uue kopsu saanud patsient viibib järgmised paar nädalat intensiivravis ning haiglas poolteist kuud. Esimene Eesti elanik sai uued kopsud aasta tagasi Viini haiglas läbi viidud operatsiooni tulemusena. Praegu läheb patsiendil Laisaare sõnul hästi ning ta saab elada täiesti tavapärast elu.

Peale Eesti tehakse lähinaabruses kopsusiirdamisoperatsioone ka Skandinaaviamaades ja Leedus. Kokku oli Eesti esimese kopsusiirdamisoperatsiooniga seotud kümmekond spetsialisti.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: