Kuidas kasutada juukseid taimekasvatuses või närvivõrgu algoritmi riiete ostmiseks? Mil moel muuta reisimine nutifoni abil põnevamaks ning kuidas panna tööle emotsioonimeeter? Need on vaid mõned ideed, mis sel kevadel TÜ ideelaboris ilmavalgust nägid ja töösse läksid.

Kevadel alustanud ideelaborisse pakuti välja 40 enam või vähem suurejoonelist ideed, millest esialgu kümnele kogunes arendamiseks taha piisavalt entusiastlik seltskond. Labori juhi Kalev Kaarna sõnul on tulemus väga hea, kuna esimene hooaeg tõestas, et 11 nädalaga on võimalik asju reaalselt valmis teha, testida kontseptsioone, ehitada prototüüpe ja saada valdkonnast parem ülevaade, kirjutab Sven Paulus ajakirjas Universitas Tartuensis.

 «Tudengid tulid seepärast, et ideed olid põnevad, see oli nende põhimotiveerija ja nad jätkasid tiimides osalemist, sest inimesed olid vahvad,» lausus Kaarna. 

Kui juuste kasutamine taimede kasvatamiseks paneb ilmselt mõnegi inimese kulme kergitama, võib lohutuseks öelda, et juuksed on mõeldud säilitama lillepotis teatavat niiskuse taset. Intelligentsete lillepottidega juba tuntust kogunud kodumaine ettevõte Click and Grow püstitas ideelaboris küsimuse, milline võiks olla järgmise põlvkonna taimekasvatuskeskkond. Nüüdseks on väljakutse vastuvõtjad testinud kaht prototüüpi ja töötanud paberil välja veel mitu kontseptsiooni.

Emotsioonimeetrit aga asuti leiutama meeskonnas, mis lahendas samuti Eestis tegutseva firma Cognuse probleemi. Nimelt on ettevõttel ajukahjustuste raviks puutetundlikul ekraanil toimivad mängud ja on vaja lisamänge, mis erineksid senistest ning võimaldaksid ettevõttel laieneda USA-sse, Jaapanisse ja teistele turgudele. «Tiim mõtleski välja viis eri varianti ja avastas, et tegu pole triviaalse ülesandega, kuna inimese emotsioonilugemise oskuse treenimiseks mõeldud mänge pole seni olnud. Sestap töötaski tiim välja tarkvara, kus inimene saab teha ülesandeid, mis on mõeldud emotsioonide tuvastamiseks ja see on ettevõttele juba päris väärtuslik,» kiitis Kaarna. 

Lisaks tegelesid kaks rühma keskkonnamõjudega. Neist üks vaatles transpordi infrastruktuuri planeerimist ning keskkonnatudengid tegid endile selgeks juriidilised küsimused. Tulemusena joonistasid nad valmis seaduste kaardi, et luua pilt sellest, kuidas planeerimisprotsess seaduse järgi käib. Kuna selle valdkonna seadust tehakse praegu ümber, on meeskonnal täiesti reaalne võimalus edastada seaduseparandustesse oma soovitused. Kaarna sõnul on see üks näide, kus ideelaboris mõne teemaga süvitsi minnes võib muutuda selles vallas koguni Eesti eksperdiks ja kindlustada endale seeläbi töökoht.

Maanteemuuseum tuli aga välja lahendusega, kuidas teha reisimine nutigiidi abil huvitavaks ja harivaks. Idee üles võtnud seltskond on praegu valmis saanud demoversiooni ja asunud inimestele kontseptsiooni tutvustama.

Kaarna hinnangul oli kevadhooaja kõige suurem õppetund see, et kõige kiiremini arenesid need tiimid, kes käisid ja rääkisid inimestega. Siin võib näiteks tuua algse nimetusega QR-koodi tiimi, mille põhiidee on rõivaostu hõlbustamine ja muu hulgas kasutatakse selle idee väljaarendamiseks närvivõrgu algoritmi. «Me teame, et on inimesi, kellele absoluutselt ei meeldi käia poodides ning tuhnida, sest sobiva riideeseme leidmine võtab aega. Suunasime oma idee sellele sihtrühmale, kes poeskäimist ei naudi, et teha õigete riiete leidmine lihtsamaks,» ütles tiimi liige, sotsioloogia magistrant Kadri Pelisaar.

Meeskonnakaaslane, TÜ majandusteaduskonna ettevõtluskeskuse teadur Uuno Puus lisas, et 11 nädala jooksul sai selgeks, et tegu pole 400 meetri jooksu, vaid pigem maratoniga. «See tähendab, et tark inimene võtab aega ja laseb mõtetel natuke selgineda. Kui me praegu tulevikuvisioone paika panime, mõtlesime sellele, kuidas sügisel edasi tegutseda,» lausus Puus.

Sügishooaeg tõotab põnevaks kujuneda, sest ees ootavad mitmed uuendused. Muu hulgas peaks ideelaboril tekkima kaks kontorit, üks kesklinna ja teine Maarjamõisa, kuhu tudengid saavad tulla näiteks nõu pidama. Kaarna sõnul osales kevadel eri rühmades üle 40 tudengi, mis muutis kogu ettevõtmise tõeliselt erialadevaheliseks ja valdkonnaüleseks. Sestap on plaan tekitada igasse teaduskonda niiöelda ideelabori suursaadik ja pakkuda töörühmades osalejatele meeskonna juhtimise kogemust.

Lisaks kavatsetakse süvendada koostööd teaduskondadega ja uuritakse, kuidas saaksid tudengid oma bakalaureuse- ja magistritöid siduda teemadega, mis võimaldaksid neil valdkonnas eksperdiks muutuda. Kuna kevadhooajal nappis rühmades eelkõige disaini- ja IT-oskusega tudengeid, siis sügisel käivitub koostöö Ventspilsi ülikooliga, mille IT-tudengid on valmis projektides virtuaalsel teel kaasa lööma.

Allikas: Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis