Priit Ennet

Elu on lootust leida eelkõige sellistelt planeetidelt, millel on kõva pind ja kus leidub rohkesti vett. Ajakirjas Science  täna avaldatud uuringutulemused annavad uut tõendust, et selliseid Maa-tüüpi veerikkaid planeete on lootust universumist leida.

Briti ja Saksa teadlased on uurinud andmeid, mida kosmoseteleskoop Hubble on kogunud meist 170 valgusaasta kaugusel asuva tähe GD61 kohta. See täht oli kunagi kolm korda suurem kui meie Päike, praegu aga on ta jõudnud oma arengu lõpujärku ja tõmbunud kokku valgeks kääbuseks.

Jay Farihi Cambridge'i Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid tähe valgusest märke selle kohta, milliseid keemilisi elemente leidub tähte ümbritsevas gaasis ja tolmus. Nende märkide põhjal järeldavad nad, et tähe ümber on kunagi tiirelnud kivine ja väga veerikas taevakeha, mille tähe gravitatsiooniväli on aga nüüd tolmuks purustanud.

Tundub, et sel kunagisel taevakehal oli vett erakordselt rohkesti, lausa veerand taevakeha massist. Meie maakera ei ole kaugeltki nii veerikas. Meie planeedi massist moodustab vesi ainult 0,02 protsenti, aga Päikesesüsteemis tiirutaval kääbusplaneedil Ceresel on vett selle kauge ja tänaseks hävinud taevakehaga täiesti võrreldavas koguses.

Farihi ja kolleegid oletavad, et tegu oligi kääbusplaneediga. Aga et sedasorti veerikkad kääbusplaneedid ja asteroidid arvatakse olevat olnud ka meie maakera veevarude alusepanijad, kui neid iidsetel planeeditekkeaegadel siia suurel arvul kukkus, siis oletavad autorid, et samamoodi võisid väiksemad veerikkad taevakehad kunagi ammu ka GD61 süsteemis mõnele Maa-tüüpi planeedile vett tuua.

Uurimistulemused ongi tähtsad just seetõttu, et annavad esmakordselt nii kindlat vaatluslikku tõendust sellise taevakeha olemasolust, millel on ühtaegu kivine pind ja rohkesti vett. See on aga just see, õige temperatuuri ja mõne muu tähtsa asjaolu kõrval, mida arvame elu tekkeks ja kestmiseks vaja olevat.

Vaata veel:

Rocky, water-rich world found in outer space (Telegraph.co.uk)