Eestis võtab igal aastal endalt elu 200 inimest. Kuigi suitsiidid on ennetatavad ja depressioon ravitav, jõuab abi inimesteni sageli liiga hilja. Instituudi vanemteadur Merike Sisask nentis, et praegune vaimse tervise süsteem on kaldu: olemas on tipus asuv psühhiaatriline abi ja põhjas asuv eneseabi, kuid vahepealsed astmed on puudu.

"Eestis on meil selle püramiidiga see häda, et kõik vahepealsed kihid, mis puudutavad kogukonna toetust, kogukonnateenuseid ja kõike, mis toimub esmatasandil inimese igapäevases elukeskkonnas – need ressursid on alakasutatud ja vähe välja arendatud," selgitas Sisask saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega."

Neli tugisammast

Olukorda parandamiseks käivitasid teadlased pealinnas neljatasandilise sekkumisprogrammi "Depressioonivaba Tallinn". Instituudi nooremteadur Rainer Mere sõnul on eesmärk jõuda abivajajani ja pakkuda talle tuge seal, kus ta parasjagu viibib. "Et inimeste vaimse tervise püramiid ei tudiseks kanajalgadel, vaid püsiks kindlamalt paigas, võttis grupp teadlasi ette olulise projekti," ütles Mere. Töö on jaotatud nelja sihtrühma vahel, et ükski lüli ei jääks nõrgaks. 

Esimene tasand hõlmab esmatervishoidu ehk perearste ja -õdesid. Teadlased koolitavad neid depressiooni ja suitsiidiriski ära tundma ning pakuvad patsientidele mõeldud digitaalset tööriista "I Fight Depression". See võimaldab inimesel tegeleda oma vaimse tervisega talle sobival ajal, olles samal ajal arsti järelevalve all.

Teine tasand on suunatud laiemale avalikkusele. Mere rõhutas teavitustöö tähtsust: "See on oluline, et vähendada keskkonnas ja ühiskonnas stigmatiseeritust ehk häbimärgistatavust.". Hirmu ja häbi vähendamine julgustab inimesi varem abi otsima, sest kõrge stigma pärsib abiotsivat käitumist. 

Kolmanda tasandi moodustavad niinimetatud väravahoidjad. Need on inimesed, kes puutuvad oma igapäevatöös paljudega kokku – näiteks sotsiaaltöötajad, õpetajad või politseinikud. Neid ei koolitata ravima, vaid märkama. "Nende roll seisneb selles, et ta märkab, alustab juttu ja suunab inimese vaimse tervise spetsialisti või perearsti juurde," kirjeldas Mere. 

Neljas tasand tegeleb vahetult abivajajate ja riskirühmadega. Lisaks digitaalsetele abivahenditele luuakse tugirühmi, kus sarnase murega inimesed saavad üksteist toetada. Kuigi praegu rakendatakse mudelit vaid Tallinnas, on teadlastel siht silme ees selge. "Peale projekti lõppu on meil plaanis laieneda ka teistesse Eesti piirkondadesse, et iga inimene sõltumata asukohast saaks vajaliku abi," kinnitas Mere.