Tšiillased lõid protestiaktsioonina inimpõhise vestlusroboti
Eelmiselt nädalavahetusel kogunesid Tšiili pealinna lähistel umbes poolsada inimest, et matkida protestiaktsioonina vestlusroboti tööd. Puhtpraktiliselt paistab, et kasulikku tööd tegevate vestlusrobotite inimestega asendamine oleks nii kallim kui ka keskkonnavaenulikum, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Juhul kui sulle ei meeldi tehisintellekti vestlusrobotid, on kaks valikut. Esimene on lihtne, väärikas ja igati austusväärne. Ära neid üldse kasuta. Sulge arvuti. Võta raamat. Räägi sõbraga. Mine pane lindudele süüa.
Teine variant on oluliselt loomingulisem, isegi filosoofiliselt elegantne. Asenda vestlusroboti tehisintellekt inimestega. Just nii tegutsesid eelmisel nädalavahetusel Tšiilis pealinna Santiago lähedal paikneva asula umbes poolsada elanikku. Nad lõid täielikult inimese jõule ja võimetele põhineva vestlusroboti. See vastas küsimustele, joonistas pilte ja võttis vastu muid soove.
Neid ei kannustanud oma nädalavahetust ohverdama mure väheneva inimeste vahelise suhtluse pärast. Aktsiooniga protestisid nad planeeritavate TI-andmekeskuste keskkonnamõjude vastu.
Võluv ja siiras ettevõtmine oli ka metsikult ebapraktiline. Keegi palus inimvestlusrobotilt pilti lumehunnikus laiskloomast. Vastust pidi ootama. Robot isegi õpetas küsijat, et peab olema kannatlik, sest ta pidanuks teadma, et tegemist ei ole TI-vestlusrobotiga. Umbes kümme minutit hiljem ulatati küsijale pliiatsijoonistus. Laiskloom, küünise vahel lumepall. Ei mingeid varje, kaugusesse taanduvat perspektiivi ega muud difusioonimudelite genereeritud visuaalset küllust. Pelk pliiatsijoon külma kargust kajastaval valgel lehel ja hea tahe.
Uudis amüsantsest episoodist soojendas lugematuid südameid. Missioon täidetud, aga milline missioon? Tšiili elanike aktsioon ei peata TI-andmekeskuste rajamist. Vastupidi, see osutab, miks peab neid juurde ehitama. Seda ilmselt ei soovitud, aga juhtum aitab elu ilustavate sõnumite vahelt märgata vaikivat reaalsust, miks TI-vestlusrobotid võidavad.
Inimeste kasutamisel on reaalne hind. Juhul kui eelistame inimvestlusroboteid, peame arvestama mitmekihilise kuluga. Kokkuhoid ühes põhjustab teiste kasvu. Nõiaringist pole pääsu, väljaarvatud TI abiga.
Vahest esimesena tajutavaks kuluallikaks on aeg. Inimesed on aeglased. Mõnikord armsalt aeglased, nagu eelnevas pildiloos. Teinekord mõtlikult aeglased, kui ülesanne on natukenegi keerulisem.
Soovid pilti, pead isegi lihtsamat joonistust ootama kümme minutit. Selgub, et sooviksid teistsugust pilti. Palun istu ja oota. Tahaksid korraga kümne vahel valida, palun astu järjekorda, soovitavalt tooli, toidu ja tekiga. Analüüsi tulemust ootad tunde, päevi või jäädki ootama, sest inimeste järel ootavad tuhanded ülesanded lahendamist. Neist mõned on TI lahendanud veerandtunniga.
Teisene ja otsesem kuluallikas on raha. Päevatööks küsimustele vastavas 50 inimeses pole midagi uut. Pildil on tavaline kontorihoone. Lisaks on seal vähemalt üks, tuba milles istuv inimene on palgafondi pärast ahastuses. Erinevalt TI-protsessoritest nõuavad inimesed veel lõunasööki, tervishoidu ja nädalavahetusi. Üleilmne inimvestlusrobot ei ole TI-st odavam. See on juba meeletult kallis.
Tšiili protestiaktsiooni kandis mure keskkonna pärast. See on kolmas kuluallikas. Omaette irooniana oleks ka siin inimeste kasutamine keskkonnale kahjulikum. Skaleerides 50 pendeldavat, söövat, tubasid kütvat, paberit ja pliiatseid kasutavat tšiillast globaalseks teenuseks, sünniks keskkonnajalajälg, mida ei suuda rajatavate andmekeskuse reostusmõju ületada. Meie planeet ei suudaks ülal pidada kaheksa miljardi elaniku erisoovidega arvestavat inimassistentide armeed.
Lõpuks tuleb kulude poolele kanda ka inimeste võimed, mis on osaliselt imelised, aga reaalselt piiratud. Mõned joonistavad ilusti, aga mitte mõne sekundiga ega suvalises palutud stiilis. Mõned suudavad lahendada kompleksseid ülesandeid, aga mitte analüüsida korraga enam kui miljonit dokumenti ja kindlasti mitte mõne sekundiga.
Inimvestlusrobot võib esindada vaid inimesele omast tõelist empaatiat, aga ka sellel on hind ja reaalne pahupool. Väsinud, eelarvamustega või hetkesündmuste kujundatud tujuga inimesest ei saa empaatiat. Võib saada vaid inimesele omast mürki. Seda kontsentreerub sotsiaalmeediasse nii palju, et riigid püüavad lapsi sellest jõuga eemal hoida.
Oletame, et ka sinu elu on täis väljakutseid ja palud inimvestlusrobotit, et see teeks veel enne lõunat kümnelehelise tõlke, parandaks sinu programmis peituva vea, koostaks töökaaslase sünnipäevaks paar alternatiivset pühendust ning lõpuks rõhutad, kuidas sulle on väga oluline, et ta jõuaks valmis juriidilise analüüsi.
Sinu inimvestlusrobot jääb hetkeks nõutul pilgul vait, pärast mida annab sisse lahkumisavalduse. TI vestlusrobotid võidavad, sest alternatiiv on julm ning kulukas. Eriti julm on teeselda tehisintellekti. Inimene, keda on sunnitud käituma nagu TI vestlusrobot, ei muutu ei inimeseks ega masinaks, vaid lagunevaks biomassiks. Halvim tulevik pole selline, milles TI asendab inimesi, vaid kus inimesed püüavad käituda nagu TI.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"



















