Kõik on kohanud võrdlust, milles käsitletakse õppimist investeeringuna tulevikku. Õppides investeeritakse mitte raha, vaid aega ja vaeva. Selle eest saadakse hiljem tasu kõrgema palga, eelistatavamate töökohtade, kiirema probleemide lahendamise oskuse, väiksema stressi ja eluteele jäävate allegooriliste uste avanemise näol. Tead, kuidas teha asju, mida teised ei oska.

Oletame, et keegi näeb tõsist vaeva ees ootava kontrolltöö nimel. Raskel hetkel hiilib hinge demotiveeriv küsimus, kas kõik see vaev tasub ära? Õnneks on olnud õppimisest kasu paindlikuks fantaseerimiseks ja ta kujutab iga õppimistundi ette kui investeeringut oma mõttelisse ajupanka. Selle sees kasvab hea ja kasulik nagu raha pangakontol.

Fantaasiale tuleb appi rahanduses populaarne reegel number 72. See on lihtne tehe, mis aitab välja selgitada, kui kiiresti või aeglaselt investeeringud kahekordistuvad. Rahaga on lihtne, jaga 72 aastase intressimääraga, näiteks kuus protsenti, ja saadud number 12 näitab mitme aastaga kontole pandud summa kahekordistub.

Õppimise puhul arvatakse, et see on hindamatu. Maisemad mõtted pole ometi keelatud. Teadmisi tuleb juurde rahast isegi kiiremini. Õpi terve aasta korralikult ja 72 reegel lisab julgustavalt, et sinu teadmised võivad kahekordistuda kiiremini, kui oskaksid arvata. Eriti kui suudad väldida segajaid, nagu kassivideote vaatamist või Tiktoki sundlehitsemist.

Kellele antud kuvand meenutab liiga palju kooli, võib mõelda töökesksemalt. Oletame lihtsuse nimel, et kellegi töö nõuab Exceli kasutamist ja ta otsustab pühendada 50 tundi arvutustabelite praktilise haldamise täiustamisele. Tänu sellele säästab ta järgmisel aastal kaks tundi nädalas ehk kokku umbes 100 tundi. Kui töötund on väärt 20 eurot, teeniks ta 50-tunnise nn investeeringu pealt aastas 2000 eurot. Seejuures kasvab investeeringu tasuvus iga aastaga.

Loodetavasti ärgitavad piisavalt lihtsad näited mõtlema ka õppimise sisu üle. Milliste teadmiste ja oskuste kombinatsiooni peaks investeerima? Tavaliselt vaatavad inimesed oma praegust sissetulekut kopeerivad suuremate palgasaajate ametioskuseid. Sellega kaasneb ilmne ülekuumenemise probleem, kui turg ujutatakse üle samade oskustega üle, misjärel palgad kukuvad. Enamasti loodetakse kuuluda nii erandite kui ka teistest ettejõudnute sekka. Töötuks jäävad hilisemad uued pealetulijad, kuigi palgasurve tabab ka tööhõives olijaid.

Lisaks eksisteerib veel üks oht. Eriti viimasel ajal, kui teadmistega seotud õppeprotsessis võistleb inimesega tehisintellekt. TI-sse tehtavate investeeringute taga on konkreetsed arvud. Nende tulusust saab samamoodi konkreetseks muuta. See on atraktiivne teave ettevõtete juhtidele. Inimestele palka maksvatele juhtidele sünnib võrdlemisvõimalus. Sellest paistab, et inimesed peavad rohkem pingutama.

Huvitava vihje antud protsessile leiab majandusportaali Bloomberg hiljutisest analüüsist, milles vaagitakse just nende inimeste turuväärtust, kes peaksid teostama varem kirjeldatud investeeringute tasuvuse analüüsi. Jutt käib ärijuhtimise magistritest, lühemalt MBA-dest. Bloombergi analüütikud, kes on ilmselt just sama MBA kraadiga, analüüsisid umbes 9500 erialal õppija ja lõpetaja kulude ja tulude andmeid.

MBA kraad saadakse tasulise õppe käigus. Seega on olemas andmed õppimisele tehtavad rahaliste kulude ja tööhõive ajal teenitud palga kohta. Selgus, et MBA õppimine on muutunud kallimaks ja selle investeeringu tasuvus on samas hakanud langema. Kümme aastat pärast diplomi saamist on aastane tasuvus 12,3 protsenti. Eelmisel aastal koostatud raportis oli see 13,3 protsenti.

Huvitava nüansi leiab ridade vahelt. Nimelt on enne MBA kraadi vastava eriala natuke lihtsama töö väärtus tõusnud 6,2 protsenti, samas kui diplomiga spetsialisti palgad kasvasid vaid 4,7 protsenti. Järelikult ohverdab tudeng õppimise ajal rohkem sissetulekuid, kuid peab katma suuremaid õppekulusid, et siis väljudes astuda langevasse väärtusahelasse.

Kõrvutusena võib lisada, et tööstusindeksisse Standard ja Poors 500 tehtud investeeringu tasuvus on samal ajal 14,6 protsenti. Nii mõeldes praegu hetkel tulusam õppimise asemel investeerida tööd odavdavasse tööstusesse ja teha tööd, mida pakutakse vähema ettevalmistusega inimestele, sest kallist tööd on hakatud asendama TI abil. Sellele viitab Google'i emafirma börsiväärtuse tõus üle kolme triljoni dollari. Sellest umbes triljon lisandus viimase viie kuuga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".