Panelistidena astusid üles:

• Eesti Teaduste Akadeemia presidendi, akadeemiku Mart Saarma;
• akadeemik ja Icosageni asutaja Mart Ustav;
• Ragn Sellsi juht ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo;
• MKM-i innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo ja
• Eesti Teadusagentuuri strateegilise TA tegevuse toetamise vanemkonsultant Indrek Heinla.

Eestis tehakse maailmatasemel teadust, ent teadusmahuka ettevõtluse edendamise vallas on veel kõvasti arenguruumi. Näiteks Soome teadlased esitavad miljoni elaniku kohta kuus, rootslased üheksa ja taanlased kümme korda rohkem patenditaotlusi kui nende Eesti kolleegid.

Eesti Teadusagentuuri vanemkonsultant Indrek Heinla tõi täiendava võrdlusmomendi loomiseks esile Singapuri eduloo. Hoolimata Eestist kehvematest looduslikest ja geopoliitilistest eeldustest on linnriik viimase 60 aasta jooksul näidanud maailma kiireimat majanduskasvu, tuginedes just inimkapitali oskuslikule kasutamisele.

Murettekitavana investeerib Eesti praegu teadus- ja arendustegevusse naabritest rohkem, kuid riigi majanduse väljavaated on tumedamad.

Heinla sõnul peitub edu võti ettenägelikkuses. "Singapuri edulugu omistatakse paljuski sellele, et nad on maailmas toimuvateks fundamentaalseteks muutusteks teistest natuke paremini valmis kui ülejäänud. [...] Tegelikult on võime mõelda tulevikule, kujutada ette kriise, katastroofe või tekkivaid võimalusi inimlik omadus. Me kõik tegelikult suudame seda teha, aga need, kes teevad seda teistest paremini, on märkimisväärselt edukamad," leidis Heinla.

Ettevõtete napp ambitsioon

Akadeemiku ja biotehnoloogiaettevõtja Mart Ustavi sõnul on probleem Eesti ettevõtete väheses tehnoloogilises ambitsioonis. "Ma arvan, et põhjus on selles, et meie ettevõtlus on madaltehnoloogiline. Nad ei toimeta sisuliselt maailmaturul," leidis Ustav.

Ta selgitas, et kui ettevõtted ei pea rahvusvahelises konkurentsis heitlema, ei teki neil ka kriitilist vajadust luua uut intellektuaalomandit, mis annaks neile eelise. "Kui ei ole võimalust seda realiseerida tulemina, tootena, tehnoloogiana, mida on võimalik müüa ostjatele, siis seda lihtsalt ei tehta," lisas ta.

Teaduste akadeemia president Mart Saarma oli sama meelt. Ta rõhutas, et lõviosa patente ei sünni mitte ülikoolides, vaid just kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes endis. "Sinna me peame panustama. Kui niisugust panustust ei ole, ei juhtugi midagi. Me ei ole 33–34 aasta jooksul just nende kõrgtehnoloogiliste firmade loomisse piisavalt panustanud, kuigi viimasel ajal asjad paranevad," kinnitas Saarma.

Ragn-Sellsi ja tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo lisas ettevõtja vaate, öeldes, et paljud kohalikud ärid on saanud aastaid edukalt tegutseda, kasutades üsna arhailist ärimudelit, "See on baseerunud kas siis maavarade ekspluateerimisel või siis sellisel väga lihtsal inimtööjõul," nentis Realo.

Vahendustegevusele ja alltöövõtule keskendunud ärimudeli tõttu on Eesti jäänud väärtusahelas kinni komponentide tootja rolli, selle asemel et luua ise kõrge lisandväärtusega lõpptooteid, mis omakorda vähendab nõudlust teaduspõhise arendustöö järele.

Noorteadlastel napib nälga ja tahet?

Lisaks ettevõtluse struktuurile nägid panelistid probleemi ka inimestes endis – nende motivatsioonis, hoiakutes ja töökultuuris. Arutelu käigus kerkis korduvalt esile küsimus, kas noored on suurte ideede teoks tegemiseks piisavalt vihased ja näljased.

Mart Saarma märkis, et kui tema erialal nägi enamik noori 30 aasta eest oma tulevikku akadeemilises maailmas, siis praegu eelistaksid vähemalt pooled ettevõtlust. "Ma näen ka ühte muret. Kui 30 aastat tagasi laborites õhtuti kell seitse või kaheksa oli veel valgus, siis praegu laborites kell neli pärastlõunal on pimedus. [...] Nad ei ole tööl ja nad ei tee teaduslikku uurimistööd," kirjeldas Saarma muutunud töökultuuri.

Tema sõnul pole see ainult Eesti, vaid terve Euroopa krooniline probleem, mille tulemusena on ka näiteks Soome ülikoolidesse jõudvate doktorantide tase ja huvi langenud. Kõige andekamad noored liiguvad aga teistele erialadele.

Mõtet laiendas Kai Realo kogu tööjõuturule, öeldes, et vähenenud on üldine valmidus pingutada. "Tänapäeval on ettevõtja jaoks talent tegelikult see, kes oskab seda teha, mida ta peab tegema, ja ta tahab ka seda teha," selgitas Realo. Tihti on olemas vaid üks neist kahest omadusest. Tema hinnangul leidub üha vähem inimesi, kes on valmis nii panustama kui ka vastutust võtma.

Indrek Heinla pakkus vastukaaluks, et noorem põlvkond pole iseenesest laisemaks muutunud. Probleem peitub pigem vananenud juhtimismudelites ja motivatsioonisüsteemides, mis noori ei kõneta. Samuti rõhutas ta, et teadlastelt ei saagi eeldada ettevõtjaks hakkamist.

Ta kirjeldas, et neist mitmed tunnevad ärevust ja ebamugavust, kui neid sunnitakse tegelema oma avastuste turundamisega. "See talent, kes on võimeline tippteadust ja tippavastusi tegema, ei ole seesama talent, kes peab hakkama neid rakendama," ütles Heinla. 

Riigi strateegilised valikud

Panelistid nõustusid, et riigil on teaduse ja ettevõtluse kokkuviimisel kandev roll, kuid selleks tuleb teha senisest teadlikumaid ja julgemaid valikuid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Sigrid Rajalo sõnul on riik hakanud liikuma strateegilisema lähenemise suunas. Fookus on seatud süvatehnoloogia iduettevõtetele, mida nähakse järgmise suure innovatsioonilaine allikana.

"Järgmine innovatsioonilaine peaks tulema süvatehnoloogia iduettevõtlusest ehk et mitte enam oodata 10–20 aastat, nagu Faraday leiutis lasi end enne turule jõudmist oodata," kinnitas Rajalo. Konkreetse sammuna tõi ta esile riigiettevõtte Metroserti juurde loodava rakendusuuringute keskuse. Muu hulgas hakkab see pakkuma ettevõtetele spetsiifilist taristut näiteks biorafineerimiseks ja teisteks katsetusteks. 

Samuti kiideti olemasolevaid toetusmeetmeid. Mart Ustavi sõnul annab rakendusuuringute programm (RUP) ettevõtetele reaalse võimaluse arendada oma tooted turukõlbulikuks.

"See annab tegelikult võimaluse ettevõtetel viia teadus-arendustegevus sellisele tasemele, et seda on võimalik turul rakendada. Me näeme seda Icosageni baasil ja terve rea teiste ettevõtete baasil, et on tekkinud ressurss, tänu millele organisatsioonil, kes on suuteline kommertsialiseerima, tekib ka teadus-ja arendustegevuse võimekus," ütles Ustav.

Mart Saarma osutas samas teadusrahastuse süsteemsele probleemile. Kui Põhjamaades panustab erasektor teadusesse riigist keskmiselt kaks korda rohkem, moodustades koguinvesteeringuks umbes kolm protsenti SKP-st, siis Eestis on see näitaja alla kahe protsendi. Peamine panustaja on aga endiselt riik. ja riigirahastus kaldu alusteaduse poole. "Meil läheb kaks kolmandikku alusuuringuteks ja üks kolmandik rakendusuuringuteks. Me peame seda kiiresti muutma," rõhutas Saarma.

Positiivse noodina märkis Rajalo, et 2023. aastal ületasid erasektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse Eestis esmakordselt riigi panuse. Lisaks grantidele uurib riik võimalusi luua ka teisi finantsinstrumente, näiteks laene ja garantiisid, et innovatsiooni turgutada.

Kai Realo lisas, et riik saaks pakkuda ka väärtuslikku mitterahalist tuge, aidates sarnaste tehnoloogiliste väljakutsetega ettevõtteid omavahel kokku viia, luues nii sünergiat ja uusi koostöövõimalusi.. "Riigil on sarnaste väljakutsetega ja innovatsiooniga tegelevate ettevõtjate kokkuviimisel suurepärane võimalus, sest riigil on tunduvalt kiirem ülevaade ja parem arusaam, kes kus mida leiutab," selgitas Realo. 

Ülikoolide väljakutse

Lisaks riigile ja ettevõtjatele on oluline roll ka ülikoolidel. Selle sees on aga mitmeid takistusi, mis pidurdavad teaduse jõudmist majandusse. Publikust esitati küsimus, miks loodusteadlased ei tee rohkem koostööd näiteks majandus- ja õigusteaduskonna tudengite ja õppejõududega, kuigi kogu vajalik kompetents on sageli ühe katuse all olemas.

Indrek Heinla tõdes, et tihti on põhjuseks nii inimlikud tegurid kui ka süsteemi puudujäägid. "Kahjuks tihtipeale need egod ei kipu ühte ruumi ära mahtuma," naljatles ta. Tõsisemalt lisas ta, et sellist valdkondadeülest koostööd ei ole ülikoolides piisavalt väärtustatud ega tunnustatud.

Sellele lisandub praktilise ettevõtlusõppe nappus. Mart Saarma tõi näite Soomest, kus on olnud tuhandeid töötuid teadusdoktoreid. "Neil ei tulnud pähegi, et nad võiksid oma ettevõtte luua, sest neil ei ole selle jaoks mitte mingisugust koolitust," selgitas Saarma. Tema sõnul peaks vähemalt magistri- ja doktoriõppes andma tudengitele selge ettekujutuse, kuidas luua ettevõtet, taotleda patenti ja analüüsida turgu. 

Isegi kui teadlasel on hea äriidee, põrkub ta praktiliste takistustega. Nii Saarma kui ka Mart Ustav tõid esile, et Eestis puudub kõrgetasemeline patendibüroo, mis sunnib kasutama kalleid välisfirmasid. "Miks meil ei ole korralikku Eesti patendibürood, mis suudaks meie patente edasi viia?" küsis Saarma.

Lahendusena nähakse nii ülikoolide enda süsteemide arendamist kui ka uusi koostöömudeleid. Sigrid Rajalo sõnul töötavad Eesti ülikoolid aktiivselt oma spin-off-ettevõtete loomise reeglite kallal. Ühe levinud mudelina maailmas tõi ta esile teadlase ja professionaalse ärijuhi paari panemise, kus teadlane saab jääda teadusnõustaja rolli.

Kolm teed ja rähnipoja sihikindlus

Mart Saarma sõnul on Eestil laias laastus kolm teed. "Üks on see, et loome oma iduettevõtteid. Teine võimalus on see, et me konverteerime olemasolevad firmad vähemalt osaliselt kõrgtehnoloogiliseks. Kolmas on see, et me meelitame siia rahvusvahelisi firmasid, kes toovad kaasa oma teadus- ja arendustegevuse," loetles Saarma. Samas möönis ta, et viimane on praeguses geopoliitilises olukorras keeruline.

Kai Realo sõnul tähendab see strateegiline pööre, et Eesti peab teadlikult liikuma väärtusahelas kõrgemale. "Eesti peaks lahti rebima ennast komponentide tootmise rollist ja tõstma oma panust, olles rohkem ka lõpptoote panustaja ja patentide hoidja," ütles ta.

Arutelu lõppsõna jäi Mart Ustavile, kes rõhutas, et ükski strateegia ega toetussüsteem ei toimi ilma pühendunud inimesteta. Tema sõnul tuleb luua kompetentsikeskusi, kus andekad inimesed saavad end teostada, kuid kõige olulisem on igaühe sisemine kutsumus.

"Inimesed, eriti noored, peaksid leidma eneses selle iva, selle sisu, selle, mis viib rähnipoja puu otsa," lausus Ustav: "Kui sa tead, mida sa tahad teha ja mis on see probleem, millega sa tahad maailma muuta, siis on lootust, et meil tekivad ettevõtted, mis on maailma mastaabis suutelised toimetama ja teadust rahaks konverteerima."