Merevahupiiskades võib tekkida kusiainet
Kuidas elu Maal algas, ei tea täpselt keegi, aga kindel on, et selleks pidi Maal või õigemini vees leiduma vähemalt lihtsamaidki orgaanilisi ühendeid, mis siis kokku saades juba miskit keerukamat teha said.
Šveitsi ja Ameerika teadlased on nüüd avastanud võimaluse, kuidas võis me planeedil juba ta varajases arengujärgus tekkida karbamiidi ehk uureat ehk kusiainet.
See on lihtne orgaaniline aine, mille molekulis on ühe süsiniku aatomi küljes kaks lämmastikku sisaldavat aminorühma ja üks hapniku aatom. Just karbamiidi võis vaja minna aminohapete nagu RNA ja DNA tekkeks.
Ruth Signorell ülikoolist ETH Zürich ja ta kolleegid suutsid näidata, et karbamiidi võib tekkida lihtsalt merevahus, väikestes veepiiskades, tavalistes igapäevastes tingimustes.
Seni on karbamiidi tööstuslikult sünteesitud süsihappegaasist ja ammoniaagist suure rõhu ja kõrge temperatuuri käes, inimese ja loomade organismis käib sama süntees ensüümide vahendusel.
Signorell ja kaasautorid kirjeldavad ajakirjas Science katseid, mida nad tegid üksikute veepiiskadega ja mida täiendasid arvutimudeldusega.
Nad märkasid, kuidas piiskade pinnal, vee ja õhu piiril tekkis spontaanselt väikeses koguses karbamiidi. Selleks ei olnud piisale vaja anda mitte mingitki lisaenergiat.
Teadlaste sõnul loob reaktsiooni käivituseks vajalikud tingimused piisa pinna suur kõverus. Pisikese piisa pindala suhe piisa ruumalasse on suurem kui suurematel tilkadel või veekogumitel.
Seetõttu tekivad piisakeses tugevad ainekontsentratsioonide ja happesuse gradiendid ning piisast saab justkui miniatuurne keemiareaktor.
Laintevahtu ja vahupritsmepiisku leidus juba noorelgi maakeral kindlasti rohkesti ja just sealt võis siis ka elutekkekarbamiid pärit olla.
