Mükoloog Leho Tedersoo märkis, et tänavune kevad on seenemaailmas mitmes mõttes eriline. "Esiteks olid 31. märts ja 1. aprill hästi soojad päevad. Teiseks on tulnud kevade vältel päris palju vihma. Need kaks asjaolu soodustavad seente kasvu. Samuti tulid metsapuudel küllaltki varakult lehed. Seetõttu hakkasid nad ka varakult fotosünteesima, andes seeläbi mükoriisa seentele energiat tavapärasest varem edasi," sõnas Tedersoo.

"Ma olen ise nüüd päris palju metsas käinud ja tõepoolest, erinevaid kevadisi seeni on väga ohtralt. Praegu on näiteks kevad-võluheinikute aeg, mida on sel aasta eriliselt palju. Hilisematest seentest olen kohanud veel kobarheinikuid, maaheinikuid ja ebaheinikuid, mis on kõik pigem sellised septembri lõpu ja oktoobrikuu seened," lisas mükoloog.

Ta oletab, et sügisseente ilmumise taga on temperatuuride mäng. Ilm läks küllaltki varakult soojaks ja siis jälle jahedaks, samas kui niiskust on kogu aeg juurde tulnud. Nii võivad mõned seened segaduses olla, kuna valitsevad mõnevõrra sügisega sarnased tingimused.

Tedersoo usub, et enne jaanipäeva võib saada juba esimese väiksema korvitäie kukeseeni ja vähemal määral leida ka puravikke. "Olen näinud isegi pilvikuid. Need, kes seeni tunnevad ja viitsivad otsida, leiavad kindlasti midagi," sõnas seeneteadlane.

Kõige enam leidub Tedersoo sõnul praegu igasuguseid kännumampleid ja muid lagundava eluviisiga seeni. Neid seeni inimesed tavaliselt nii hästi ei tunne, mistõttu on asjatundjal paremad võimalused midagi hamba alla saada, toonitas ta.

"Mind ennast on võib-olla kõige rohkem üllatanud see, kui palju näeb kevad-võluheinikuid. Nad kasvavad parkides ja puudega rohumaadel suurte ringidena. Muidu on nad kevadised, juuni alguse seened, mistõttu pole nende ilmumises midagi erilist, aga ma pole nii palju neid kunagi varem kohanud," arutles Tedersoo.

Kuna enamik inimesi kevad-võluheinikut pigem ei tunne, ei julgeta seeneteadlase sõnul neid ka eriti korjata. "Tegu pole just tüüpiliste söögiseentega, kuigi nad maitsevad tegelikult väga hästi," sõnas Tedersoo.

Mõned seened arvavad, et suvi läks juba mööda

Seeneteadlane Tõnu Ploompuu tõi välja, et seente kasv ei jaotu praegu Eestis sugugi ühtlaselt. Rohkelt seeni võib kohata eeskätt Võrumaa kandis. "Eesti saab kaheks tõmmata: Ida- ja Lääne-Eesti. Läänes on praegu seeni ikkagi vähe. Samas ida sai maikuus vihma ja siis tulevad ka seened. Näiteks kukeseen hakkab Võrumaal kasvama juba kusagil juuni alguses, mis pole sugugi imelik," täheldas ta.

Samas märkis ka Ploompuu, et temagi on metsades sügisseeni näinud. "Ju siis nad tundsid, et aprilli keskel oli üks tõsine suvi juba ära, pärast seda läks jahedaks ja tuli niiskust, nagu olekski juba sügis. Need, kes väga kibelesid, hakkasid reageerima. Tundub, et see on selle aasta eripära." tõdes ta.

Tavapärased tulijad on Ploompuu sõnul praegu kasepuravikud, kukeseened ja lambatatikud. Liivasemates metsades võivad hakata tema hinnangul vaikselt saabuma ka pilvikud. "Valesügise õnge on läinud maaheinikud ja ma leidsin ka ühe männipuraviku, mida reeglina enne südasügist ei näe. Ta oli sinna juurde üsna vanakene, mis tähendab, et see on aprillikuu suve järelmäng."

Tõnu Ploompuu prognoosib, et peatselt võib näha rohkem seeni ka Lääne-Eestis, kuna hiljuti jõudsid vihmad sinnagi. Võrumaa ja Ida-Eesti sõltuvad suuresti sademetest. "Peab arvestama, et liigne vihm võib seentele liiga teha. Seened tahavad parasjagu vihma. Kui maa on vett täis, siis enamik seeni ei kasva. Muidu võib praegu oodata kukeseeni, tatikuid, võib-olla pilvikuid ja suviseid puravikke," võttis mükoloog kokku.