Kaart valmis rahvusvahelise teadusprojekti Cosmic Evolution Survey (COSMOS) raames. See katab 0,54 ruutkaarekraadi suuruse taevapiirkonna, mis on umbes kolm korda rohkem kui täiskuu pind paistab Maalt vaadates. Andmete kogumiseks vaatles James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) 255 tunni jooksul ühte ja sama taevalappi, mida kutsutakse COSMOS-e väljaks, vahendab LiveScience.

Samas piirkonnas leidub väga vähe kohalikke tähti, gaasipilvi või muid Linnutee objekte, mis segavad muidu süvakosmose uurimist. Möödunud aastakümnete vältel on teadlased uurinud seda mitmete teleskoopidega, püüdes valgust võimalikult paljudel lainepikkustel. JWST vaatlus andis universumist erakordselt üksikasjalikku vaate, võimaldades minna ajas tagasi kuni 13,5 miljardi aastat.

Kuna universum paisub, venib valgus pikki vahemaid läbides ajapikku välja, nihkudes infrapunakiirguse spektritossa. Universumi algusaegade vaatlemiseks on JWST eriti tundlik just selles spektriosas. Nii suudab see püüda ka häguseid signaale ajast, mil aeg ja ruum alles tekkisid.

"Suur üllatus on, et näeme JWST abil umbes kümme korda rohkem galaktikaid kui ootasime nende kauguste puhul. Samuti näeme üliraskekaalulisi musti auke, mida ei suuda isegi Hubble tuvastada," ütles California Ülikooli füüsikaprofessor ja COSMOS-e projekti kaasjuht Caitlin Casey.

COSMOS-e välja toorandmed tehti üldsusele kättesaadavaks kohe pärast JWST vaatlusi, kuid need polnud hõlpsasti kasutatavad. Sellisel kujul andmed vajavad töötlemiseks tehnilist oskusteavet ja võimsaid arvuteid. COSMOS-e projekti teadlased töötasid kaks aastat, et muuta JWST andmed laiemale avalikkusele kättesaadavamaks. Kaarti saab ise uurida selleks loodud rakenduse kaudu.