Taimetoiduline hiidsisalik peletas kiskjaid sabaga eemale
Saba on paljudele loomadele tähtis kehaosa. Näiteks lehmad ajavad sabaga kärbseid ja parme eemale. Nüüd väidab rühm Austria, Šveitsi ja Saksa paleontolooge, et eelajalooline hiidsisalik plateosaurus kasutas oma võimsat saba palju suuremate kallalekippujate peletamiseks.
Thomas Filek Viini Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Royal Society Open Science, kuidas nad uurisid üht kümne aasta eest Šveitsist leitud hästi säilinud plateosauruse saba fossiili, mis on hoiul ühes Viini muuseumis.
Saurused liigist Plateosaurus trossingensis elasid triiase ajastu lõpu poole, umbes 229 kuni 200 miljonit aastat tagasi praeguses Kesk-Euroopas.
Nad olid suurt kasvu, kuni umbes kümme meetrit pikad ja tonn rasked. Ka tagajalad olid neil suured, aga esikäpad suhteliselt väikesed. Kael oli pikk ja pea väike, saba pikk.
Mingeid kaitsekilpe, sarvi, suuri hambaid ega teravaid küüsi neil ei olnud, mistõttu on arvatud, et kiskjate ees võisid nad olla üsna kaitsetud.
Filek ja ta kaaslased uurisid nüüd, kas kaitserelvaks võis neil olla hoopis saba. Nad vaatlesid muu hulgas, kuidas tänapäeval elavad loomad, näiteks varaanid ja iguaanid, kellel on juhtunud enam-vähem samasugune saba olema, seda kasutavad.
Nad arvutasid välja, et plateosaurus suutis isegi ainult sabaotsaga anda 1,6-kilodžaulise hoobi. Kogu saba kasutusele võttes võis hoop kanda kuni 17 kilodžauli energiat, millest piisanuks väiksema looma tapmiseks või suurema kiskja veenmiseks edasistest rünnakukatsetest loobuma.
Nii tugev saba kõlvanuks Fileki ja ta kolleegide hinnangul ka liigikaaslasatega võitlemiseks, olgu siis territooriumi või sigimiskaaslase pärast.
Nad pakuvad välja, et sabal võis kaitseotstarve olla ka mitmetel teistelgi muidu üsna relvituna näivatel taimetoiduslistel saurustel. See aitaks hästi nende liikide teinekord päris pikka püsimist seletada.