Ettevõtja ja riskiinvestor Peter Thiel kirjeldab populaarses raamatus "Nullist üheni", et eduka äri käivitavad petlikult lihtsat ideed. Neile, kes ei soovi raamatu lugemisele aega kulutada, vaid tahaks kohe tegudele asuda, olgu teksti tuummõte lühidalt kokku võetud järgmisse lausesse. Tõeliselt väärtuslikud ettevõtted ei kopeeri olemasolevat, vaid loovad täiesti uusi väärtuskategooriaid, rajades tühjale kohale midagi uut – "alustavad nullist ja lähevad üheni". See on nõnda lihtne!

Thieli väitel on nutikam luua väike ja kaitstav monopol, kui konkureerida sama pakkumisega rahvarohketel turgudel. Ainulaadne eelis investeerida tulevikku pole omane mitte neile, kes peidavad end jõu ja regulatsioonide taha, vaid uue idee võimaldatud loomulikele monopolidele. Verest punases konkurentsimeres suplejad peavad selle asemel hindu langetama ega saa kasutada oma ressursse uute ideede loomiseks ega teostamiseks.

Näiliselt pole uue väljamõtlemine keeruline. Kõik on silme ees. Tuleb vaid vaadata ja valida maailma toimimise tõdede seast välja see, mida teised pole veel märganud. Thiel jagab kätte isegi otsimise juhised. Oma idee testimiseks soovitab ta endalt küsida: "Millises olulises tões nõustuvad sinuga väga vähesed inimesed?" Mõnikord võid olla eksinud. Ära tee topelt viga, sest võimaluste sädemed asuvad samuti teiste poolt hüljatud maal. Teisi võivad pimestada olemasolevad edulood, mida üksteise võidu kopeerides raisatakse kallist aega ning raha ja luuakse järgmist kõrbe.

Riskikapitalifondide strateegiad on erinevad. Kogukonnana ei iseloomusta neid pelgalt soov  panustada uudsetesse "nullist üheni" ideedega ettevõtetesse. Valik sõltub fondi investeerimisstrateegiast, ettevõtte rahastamise faasist ja riskitaluvusest. Algusjärgus ideed toetavad ingelinvestorid, nagu Thieli enda Founders Fund. Tema edu rajaneb just uuenduslike ideede ja suure riskiga algfaasis ettevõtmiste toetamisel. Nende seas on Facebook, Paypal, AirBnB, SpaceX, Tesla ja Linkedin. Ideed, mida enamus ignoreerib on osaluse soetamiseks ka suhteliselt odavad. Investorid on valmis riskima korduvate kaotustega, sest aeg-ajalt õnnestub neil panus sajakordselt tagasi teenida.

Räniorgu teataksegi üle maailma kui uut turgu loovate ideede kasvulava. Sinna tuuakse kõikjalt murrangulisi ideid, et need raha- ja sidemete rikkas keskkonnas kasvama panna. Ränioru müüt rajaneb oma ideed nullist gigantseks kasvatanud ettevõtete, nagu Apple, Google, Facebook ja Netflix, tegevusel. Suurfirmade sära varjus toimetab lisaks lugematu arv edukaid biotehnoloogia ja tarkvara pioneere. Kõik koos annavad nad hoogu kujutluspildile, mille peajoonteks on uuenduslikkus ja kiire rikastumine. 

Edulugude varjus toimetab rahulikum investeerimiskultuur. Riskida võib ka vähemaga, peaasi, et tegevus on tulus. Panustada võib ka "küpsematesse" ettevõttetesse. Sellistesse, mis on juba saavutanud kooskõla turu ja oma toote või teenuse vahel. Neil on olemas kliendid, toimiv ärimudel ja nad teenivad tulu. Täiendava raha vajadust tõukab tagant soov konkurentidest kiiremini laieneda. Nende ärimudel oleks Thieli käsitluses liikumine "Ühest kuni N-ni". Suurtel riskikapitalifondidel on palju raha. See ei tohi seista ja otsib kasvupinnast just küpsematest äridest.

Nüüd on aga lisandumas ka kolmandat tüüpi raha kasvatamiseks mõeldud ettevõtlussektor. Võrreldes kahe varem kirjeldatuga on need vanad ja stabiilsed ärid. Nemad ei vaja alustamiseks toetust ega kasvamiseks tuge. Kujutage ette riskiinvestoreid, kes tuhnivad kõnekeskuste, raamatupidamisfirmade või logistikateenuste pakkujate vananenud protsesside, krigiseva tarkvara ja alakasutatud andmete "jääkide" seas. Selle asemel, et paigutada raha ebakindla tulevikuga idufirmadesse või kasvava konkurentsiga turgudel seilajatesse, on investorid asunud otsima küpseid ja toimivaid ettevõtteid. 

Seda ajendatuna ideest lisada nende protsessidesse tehisintellekt. Allegooriliselt toimivad nad nagu leidlikud kokad, kes muudavad varem kasutamata jäänud toidujäägid ja seisnud saia maitsvaks magustoiduks.

Sarnaselt koolisüsteemis levinud tagurpidi klassiruumi metoodikale, meenutab tärkav suundumus tagurpidi kööki, milles muudetakse olemasolev vana uue abil senisest tõhusamaks. Riskiinvestoritele võib uus strateegia olla topeltkasulik. Juhul kui nad toetavad mõnd alustavat TI ettevõtet, resoneerub vana uuendamine ka kasvupotentsiaaliga. Näiteks võib idufirmale leida korraliku renomeega kliendi, süstides samal ajal vana ettevõtte ainevahetusse modernset elujõudu.

Miks kostuvad aga hoiatused aastatetaguse südametu kapitalismi tondi eest? Toona oli deviisiks "osta, koori ja müü" mudel, milles erainvestor omandas võlakoormusega vaevleva äri, kärpis rajult kulusid, vallandedes töötajaid, müües vara ja lõpuks ka alles jäänud karkassi. See jättis teised võlausaldajad tühjade kätega. Riskiinvestorite äriidee tuumaks on kasvatada varasid läbi paljude projektide ning omada samal ajal head mainet.

Selle loo õppetund pole mitte pole mitte riskiinvestorite strateegiad, vaid Peter Thieli mõte eristada neid, kes loovad midagi nullist, nendest, kes kopeerivad seda üht ideed. Riskikapitalistid näitavad eeskuju, mis suure tõenäosusega kiirendab TI rakendamist ettevõtetes, mis peavad end kaitstuks.