Hiina teadlased töötasid välja kontaktläätsed, mille abil saab kasutaja näha korraga nii infrapunavalgust kui ka kogu nähtavat värvispektrit. Töö sillutab teed kontaktläätsedele, prillidele ja muudele kantavatele seadmetele, mis annavad inimestele justkui supernägemise. Autorite sõnul võiks tulevikus taoline tehnoloogia pakkuda lahendusi ka värvipimeduse leevendamiseks.

Inimese silm tajub valgust lainepikkusega 400–700 nanomeetrit, mis moodustab kogu elektromagnetilisest spektrist vaid murdosa. Seejuures moodustab infrapunavalgus ligi poole maapinnani jõudvast päikesekiirgusest, jäädes inimsilmale märkamatuks. Paljud loomad, linnud ja roomajad suudavad näha aga ka ultraviolett- või infrapunavalgust.

Selleks, et infrapunavalgus inimesele nähtavaks muuta, kasutasid teadlased n-ö muundurina käituvaid nanoosakesi. Need neelavad infrapunavalgust ja vabanevad saadud energiast nähtava valguse spektriosas, seda kas siis punase, rohelise või sinise valguse näol.

Varasemas töös suutsid teadlased anda hiirtele infrapunatundlikkuse süstides osakesi nende võrkkesta alla. Kuna inimestele see meetod ilmselt meeltmööda pole, arendasid teadlased samal põhimõttel töötavad kontaktläätsed, kuhu nanoosakesed on justkui otse sisse ehitatud.

Katsed näitasid, et erilisi kontaktläätsi kandes suutsid inimesed näha infrapuna leedidest edastatud morsekoodi meenutavaid signaale ja määrata valguse lähtesuuna. Silmade sulgedes uurimisaluste eristusvõime paranes, sest silmalaud blokeerivad rohkem nähtavat kui infrapunavalgust.

Esitletud läätsed ei ole aga veel piisavalt tundlikud looduslikult kiiratava madalsagedusliku infrapunavalguse tajumiseks. See tähendab, et sarnaselt madudele nad näiteks loomade kehasoojust tajuda ei suuda.

Kui materjaliteadlased suudavad välja töötada tõhusamalt töötavad muundurid, võib tulevikus saada infrapunavalgust ümbritsevas keskkonnas näha kontaktläätsede abil. Neist võiks kasu olla näiteks kirurgias, kus kasutatakse lähi-infrapunase valguse all fluorestseeruvaid värvaineid, mis aitavad paremini nähtavamaks muuta muu hulgas kasvajaid, lümfisõlmi või veresooni.