Videomängu ja telesarja "Viimased meie hulgast" süžee keskmes on kliimamuutusega kohastunud seen, mis muutis hordide jagu inimesi tapjazombiks. Ehkki teada-tuntud seened imetajaid zombideks ei muuda, võib teadlaste hinnangul oodata tulevikus üha enam seentest tingitud nakkuspuhanguid, vahendab Science Alert.

Täpsemalt valmistab teadlastele muret perekonda Aspergillus kuuluvate seente ehk kerahallikute laienev levik. Seda kannustab nii temperatuuritõus kui ka kliimamuutuse teised tahud. Kõnealused hallitusseened ei muuda küll erinevalt näiteks Ophiocordyceps unilateralis'e nimelisest seenest isegi sipelgaid zombiks, kuid võivad põhjustada nii inimestel kui ka loomadel tõsiseid terviseprobleeme.

Ühendkuningriigis tehtud ja praegu veel teiste teadlaste heakskiitu ootavas uuringus näitas Norman van Rhijnu töörühm, et kolm liiki – kollane kerahallik, must kerahallik ja Aspergillus fumigatus  – levivad ilmselt sajandi lõpuks oma praeguse levialaga võrreldes märkimisväärselt kaugemale põhja poole. Ennustus põhineb seente praegustel kasvutingimustel ja kliimamudelite prognoosidel. 

Seente levikut tõukab muu hulgas tagant nii niiskem kliima kui ka soojem õhutemperatuur. Manchesteri Ülikoolis töötava van Rhijni sõnul on seeni võrreldes viiruste ja parasiitidega uuritud seni märksa vähem. Prognoos näitab aga, et seenhaigustega tuleb tulevikus ilmselt sagedamini rinda pista enamikus maailma piirkondades.

Euroopa probleemid

Muu hulgas selgus uuringu tulemustest, et Aspergillus fumigatus'e leviala võib äärmuslike kliimamuutuste korral kasvada Euroopas järgmise 15 aasta jooksul 77,5 protsenti. See suurendaks omakorda nakatumisohus olevate inimeste arvu üheksa miljoni võrra. Soojemat kasvukeskkonda eelistava kollase kerahalliku leviala võib samal perioodil laieneda kuni 16 protsenti, ohustades veel lisaks miljonit inimest. Musta kerahalliku leviala jääb prognoosi kohaselt enam-vähem samasuguseks.

Töörühma hinnangul on seente levik mitmetahuline probleem. Ühelt poolt võimaldab soojenev kliima  seentel hakkama saada piirkondades, mis on seni olnud nende jaoks liiga külmad. Teisalt sunnivad kõrged temperatuurid neid oma kunagisest levialalt taanduma. Kokkuvõttes tähendab see, et aastaks 2100 võib haigusi tekitavate seentega kokkupuutuvate inimeste koguarv sootuks langeda.

Peamist murekohta kujutavad aga põhja pool elavad nõrgema immuunsüsteemiga inimesed. Kui seeneliigid peaks praegu jahedamate piirkondade oludega kohanema, ähvardavad need teadlaste sõnul lisaks ka praegusest enam terveid inimesi. Samas ei piirdu mure ainult inimestega. Uued haigustekitajad võivad hävitada põllukultuure, ohustades sellega omakorda kliimamuutuse mõjul niigi hapramaks muutuvat toidujulgeolekut.

Seente levik võib muuta kogu maailma 

Teadlaste sõnul tuleks patogeensete seente levikule erilist tähelepanu pöörata Aasias ja Euroopas, kus nende levik eriti palju suureneb. Taoline nihe võib aja jooksul mõjutada tervisesüsteemide kerksust ja põllumeeste võimet end seennakkuste eest kaitsta.

Uuringu autorite sõnul paneb neid senisest enam muretsema ka kandidoosi põhjustava pärmseene Candida auris'e levik. Seegi võib põhjustada raskeid tervisehädasid ja on samuti kliimasoojenemise tõttu juba laiemalt levima hakanud. Samas ennustavad teadlased tulevikus nii mõnegi teise seeneliigi leviku laienemist.

Samas on van Rhijni ja kaaslaste hinnangul oluline meeles pidada, et paljudel seentel on ökosüsteemides tähtis roll, näiteks süsiniku ja toitainete ringluses. Kliimamuutuste mõjul toimuvate nihete hindamisel tuleb arvestada ka seente praeguse funktsiooniga.

Uuring pole veel eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud, kuid on kättesaadav eeltrükina platvormil Research Square.