Elu on töö ja vajab selleks energiat. Pole vahet, kas liigub inimene või tema elule olulised koostisosad, ilma energiata pole kumbki võimalik. Kõik loomad, sealhulgas inimene, saavad energiat ainult toiduga. Nende hankimise kulud peavad olema väiksemad kui keha energiaga varustavate kalorite väärtus.

Vastasel juhul peab vähem elama. Langevad välise maailmaga tehtavate ja keha enda eest hoolitsemise tööde mahud. Nutika loomana õppis inimene kehavälistel töödel rakendama masinaid, mida varustab looduse energiaallikatega. Ise jätkas ta muidugi söömist ja liigutab end vähem. Varsti pea sajandi väldanud positiivne energiabilanss kajastub üleilmsetes ülekaalu näitajates, mille kulud ületasid sel sajandil alatoitumise tagajärgede taaka.

Inimese eluprotsesside energiavajadus on umbes 90 vatti. Liigutades, näiteks käsitsi pesu pestes, kulutab ta energiat rohkem. Kulu pole suur, millele viitab asjaolu, et kaalulangetamiseks pesupesemist ei kasutata. Tänu evolutsioonilisele toidunappusele on inimese liigutused liiga energiatõhusad. Pole ju saladus, et kaalu langetamise nimel lisatud liigutuste tulemus pole kuigi suur.

Looduses on liigutuste ökonoomsusel suur eelis. Samal põhjusel pole meil väga suuri lihaseid. Neid on kallis omada ja kasutada. Vastupidavusalade sportlased on suhteliselt saledad. Samas suudavad pika aja jooksul kulutada rohkem energiat kui suurte lihastega raskejõustiklased. Isegi suurte lihastega inimene ei suuda arendada tund aega järjest 600 vatist võimsust, mis pole pesumasinate jaoks probleem.

Inimene oleks aga antud töös tõhusam. Takistuseks on ebamugavus ja igasuguse energiakuluga kaasnev kehv tunne. Pealegi teenib ta muude töödega rohkem tulu, mille eest tasub nii pesumasina kui kja elektri eest ja heal juhul jääb natuke raha ülegi.

Ürgsete kokkuhoiu instinktide juhituna eelistame igal võimalusel lasta töö teha välistel seadmetel, mida varustame väliste energiaallikatega. Nende ebatõhus kasutus meid ei häirinud. Näiteks linnas elamise korralduse ülal hoidmiseks läheb inimese kohta tarvis umbes 11 000 vatti, alates transpordist, valgustusest, kanalisatsioonist ja elektrist, lõpetades infotaristu ning soojaga. Inimese bioloogiline vajadus on aga endiselt 90W.

Siin võib näha toiduhangete loogikat. Meie heaolu sõltub energeetika vallas tehtud investeeringute tasuvusest ehk kui palju energiat saadakse selle hangete kulude vastu. Mida tõhusamalt energiat hangitakse, seda parem on elujärg.

Korrelatsioon energeetika investeeringute tasuvuse ja sisemajanduse kogutoodangu vahel on ca 0,7. St umbes pool majanduskasvust, ettevõtete suurusest ja indiviidide jõukusest sõltub energia saadavusest ja selle hinnast. Ülejäänud 50 protsenti majandusest ja heaolust saab kanda peamiselt innovatsioonis ning energia kasutamise efektiivsuse paranemise arvele.

Muutuste vajadusele viitab nafta hangete tõhususe langus. Näiteks 1919. aastal saadi USA-s saadi ühe barreli nafta kulutamise eest vastu vähemalt 1000 barrelit. Aastaks 1950 tõi üks barrel 100 barrelit musta kulda. 2010. aastaks oli tõhusus langenud ja ühe tünni kulu eest saadi vastu viis.

Suhe erineb riigiti, aga ülemaailmse keskmisena moodustab energiasektor majandusest umbes 5–10 protsenti. See tähendab, et umbes kümnendik kogukonna jõupingutustest on pühendatud energiaga varustamisele, võimaldades rakendada umbes 90 protsenti töisest ressursist muudeks ettevõtmisteks. Peaks energeetika investeeringute tasuvus langema, väheneb muude ülesannete jaoks saada olev töö, st energia hankimisele peab pühendama rohkem jõupingutusi, vähendades selle rakendamise võimalusi.

Ühiskondlikul tasandil kajastuks see energiasektori kasvus, võrreldes ülejäänud majandusega ehk kõrgemaid energiahindu. Leibkonna tasandil kuluks rohkem raha gaasile, küttele ja elektrile ning vähem raha puhkusele, meelelahutusele ja luksuskaupadele ehk elu muutub kallimaks. Arvestades maha elutalitlusteks vajaliku ca 90 vatti, rajanevad kõik elamise väljendused üleliigsel energial. Mida rohkem energiat on saadaval, seda paremat elu saab lubada. Sestap ära loe oma palka rahas, vaid kilovattides.

Vihje annab Google. Inimese infovajaduste jätkuva rahuldamise nimel sõlmis firma koostöölepingu kolme tuumajaama rajamiseks. Kui me ise ei mõtle, teevad seda masinad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".