Genfi lähedal Šveitsi ja Prantsusmaa piiril asuva Euroopa Tuumauuringute Keskusele kuuluva põrguti ALICE'i-nimelise detektori juures tegutsevad teadlased põrgatasid pliiaatomite tuumi peaaegu kokku, aga mitte päris kokku, vaid napilt mööda.

Tuumi ümbritsevad elektromagnetväljad mõjutavad ülikiirel lähimöödumisel teist tuuma ja teineteist, täpsemalt tekib interaktsioone kahe footoni või ühe footoni ja ühe prootoni vahel. Footon on elektromagnetvälja osake, prooton aga tuumaosake.

Plii tuuma ümbritsev elektromagnetväli on eriti tugev, sest plii tuum on suur ja sisaldab 82 prootonit, igaühel neist oma elektrilaeng küljes.

Plii tuumad ja neis sisalduvad prootonid liiguvad kiirendis peaaegu valguse kiirusel, mistõttu nende elektromagnetvälja jõujooned on õhukeseks pannkoogiks kokku surutud, liikumissuuna suhtes lapiti.

Jõujoonte niisugune kuju väljendub lühiajalise footonite impulsina. Need footonid võivad plii tuuma ergastada, mispeale need võivad endast mõne neutroni või prootoni välja kiirata.

Kui juhtub, et tuum kiirgab välja kolm prootonit, jääb temasse alles 79 prootonit ning ta ei olegi enam plii tuum, vaid hoopis kulla tuum.

Seda, mitu vastastikmõjutuse akti footonite ja tuumaosakeste vahel toimus, said teadlased loendada nullkraad-kalorimeetri nimeliste seadmete abil. Nii nad kulla tuumade tekkele jälile saidki, aga peale selle tekkis ka talliumi ja elavhõbeda tuumi.

Kulla tekke maksimaalne tempo oli 89 000 tuuma sekundis. Teadlased arvutasid välja, et aastate jooksul on põrgutis tehtud eksperimentides tekkinud sel moel mitukümmend pikogrammi kulda. Seda on sada korda vähem kui miljardik grammi.

Ses mõttes tuleb tõdeda, et vähegi praktilises mõttes ja majanduslikult tasuvates kogustes ei ole alkeemikute kullaunistus veel kaugeltki täitunud.

Teadlased kirjutavad oma tööst aga ajakirjas Physical Review C.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.