Krüptoraha bitcoin'i puhul mõeldakse eeskätt selle väärtusele. Kuigi esialgne idee oli kujuneda digitaalseks sularahaks, sai sellest pigem madratsi alla peidetud investeerimisobjekt. Sestap ongi avalikkuse tähelepanu koondunud selle väärtuse tõusudel ja langustel. Harvemini mõeldakse bitcoin'i päritoluga seotud teemadele. Seda puudutavad küsimused ei käsitle vaid keerukat arvude kombinatsiooni lahendades virtuaalset vara tekitamisega.

Sisuliselt on vaja leida lõputult arvupõllult peotäis numbreid. Lisades need matemaatilisse segumasinasse, oodatakse, et tulemusena tekkiv kokteil vastab väga täpsele ja haruldasele kirjeldusele. Kui äraarvamismänguga liitub rohkem osalejaid, muutub vajaliku varjundi saavutamine palju-palju raskemaks, mistõttu võtab see keskmiselt kauem aega.

Väljakutse on uskumatult keeruline ja samas juhuslik äraarvamismäng, mis nõuab tohutut arvutusvõimsust, et suurendada oma võimalusi olla esimene, kes leiab õige numbrite kombinatsiooni ning lisab selle ühisesse arvepidamisse.

Viimast peetaksegi keskpankadest vaba ja detsentraliseeritud raha idee südameks. Vähemalt eeldusel, et liikmeid on palju ja ausad on ülekaalus. Kaevandaja tõendab oma leiuga, et on teinud vajaliku töö ja saab õiguse uue mündi teenimiseks. Ülesannete arv on lõplik ja kaevandamine ajas üha vaevalisem. See tagab, et keegi ei saa ühel päeval maailma uute bitcoin'idega üle ujutada.

Arvutuslikult peab ühe Bitconi kaevandamiseks ligemale 2500 eurot maksva väga võimsa Nvidia graafikakaardiga hoidma seda katkematus töös umbes 40 aastat. Rakendades korraga tööle hästi palju spetsiaalseid kaevandusarvuteid, saab aega kokku hoida. Erilised kaevandamisarvutid maksavad üle viie tuhande euro ja vajavad tööks üle viie kilovati jagu energiat.

Krüptovara kaevandamise ja ülekannete energiakulu on kokku kolossaalne. Praegu vastab bitcoin'ide kaevandamise elektrienergia vajadus Poola aastasele energiatarbimisele. USA föderaalameti hinnangul moodustab see tegevus kuni 2,3 protsenti riigi elektritarbimisest. Paljud kaevandusele pühendunud ettevõtted asuvad elektrijaamade kõrval. Mõned kaevandajad on ka elektrijaamade omanikud ja kasutavad ära kogu oma tootmisvõimuse.

Kuludega seotud infopalad jäävad krüptoraha väärtusega seonduva tantsuetenduse varju. Reaalsus on paraku kiuslik ega taha ära kaduda. Hinnanguliselt on tõusnud kaevandamiskulud üle kasumlikkuse läve.

Selle arvutamiseks loeb kaevandusettevõtete raamatupidaja kokku elektri-, riistvara- ja jahutusarved ning võrdleb seda toodetud kasuga. Aastal 2015 maksis üks bitcoin umbes 330 dollarit ja selle kaevandamise keskmise hind oli umbes 177 dollarit ehk tegu oli igati tulusa äriideega. Aja möödudes läks see üha tulusamaks. Aastal 2018 kulus 17 000 dollarit maksva bitcoin'i kaevandamisele 3500 dollarit.

Krüptovaluuta enda hind tõusis ja langes laineliselt mitu korda, aga kaevandamiskulud kasvasid armutu joonlaua loogikaga. Viimase suure tõusu eel, eelmise aasta sügisel oli umbes 50 000 dollarit maksva krüptomündi keskmine kaevanduskulu üle 70 000 dollari. Kaevandajatel vedas, et mündi väärtus tõusis USA presidendi valimiste järel korraks 100 000 dollarini.

Praeguseks on seis jälle nukker. Ligikaudu 84 000 dollarit maksva virtuaalmündi keskmine kaevandamiskulu on 6000 dollari võrra kallim. Keskmine kaevandamiskulu toob kokku nii tõhusamad kui ka vähema rentaablusega ettevõtete andmed. Suure ja tõhusa kaevandusele pühendunud ettevõtte kulu võib olla umbes 82 000 dollari juures ehk nibin-nabin rentaabel. Väiksemate organisatsioonide kulu võib olla umbes 137 000 dollari juures. Mõnes piirkonnas on olukord veelgi hullem. Näiteks Saksamaal on kõrge elektrienergia hinna tõttu bitcoin'i kaevandamise omahind 200 000 dollarit.

Neist arvudest ei saa mööda vaadata. Bitcoin'ide kaevandamine on seega paljude jaoks kahjumlik ettevõtmine. Kahjumlikkus mõjutab omakorda mehhanisme, mis toetavad bitcoin'i potentsiaali käituda raha meenutava süsteemina. Kogu bitcoin'i ökosüsteem rajaneb stiimulitel, mis soodustavad osalemist ja ausat käitumist. Kaevurite peamine stiimul on kaevandamise kasumlikkus. Nemad moodustavad ka olulise osa bitcoin'i turvalisuse ja tehingute valideerimise võrgustikust.

Kui see stiimul lakkab madala kasumlikkuse tõttu töötamast, satub küsimärgi alla ka ühisele arvepidamisele rajatud raha idee pikaajaline jätkusuutlikkus ja usaldusväärsus. Kui väiksemad kaevandajad lõpetavad tegevuse, liigub algupärases nägemuses hajutatud süsteem suurema tsentraliseerituse poole. Mõni osapool võib saada sellega kontrolli suurema osa võrgu arvutusvõimsuses üle, luues võimaluse sellega manipuleerimiseks.

Selleks, et bitcoin asendaks kunagi taskuraha, peab see lahendama kasvavate kulude mõistatuse ehk välja pakkuma ideekombinatsiooni, mis ületab majandusliku elujõulisuse ja tehnilise vastupidavuse vahelist lõhet.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".