Geene uurivad bioloogid jätsid aastakümneid osa DNA materjalist tähelepanuta, nimetades seda rämpsuks. Tegu on inimestele loomupärase reaktsioonina, sest prahi vaatamine pole meeliköitev. Geenide puhul pidanuks aga kõik huvitav olema, sest tegemist on ju inertses aines elu äratava programmiga.

Paraku oli osa geneetilisest koodist arusaamatu, sel puudus näiline eesmärk ning teadlased arvasid, et tegemist võib olla evolutsiooni tööprotsessi jääkidega ehk siis tehnilisest prahiga. Selliseid DNA lõike nimetatigi kujundlikult rämpsgeenideks, andes sellega õiguse neid eirata ja mujale vaadata.

Alles hiljaaegu hakkas koitma, et sel viisil ignoreeritud koodijupid mängivad elusa materjali kujundamises mitmeid rafineeritud rolle. Eksinu viisakusega hakati osutama mittekodeerivatele DNA-piirkondadele, pidades silmas, et nendest lõikudest ei loeta juhiseid valkude sünteesiks

Selgus, et mõned infomustrid mõjutavad, kuidas ja millal valkude sünteesis osalevad geenid avalduvad või neid välja lülitatakse, midagi transkribeeritakse näiteks RNA-molekulideks, millel on oluline roll kõige elava ehitamises jne. Tänaseks on rämps-DNA ideest suuresti loobutud. Mittekodeerivaid piirkondi peetakse nüüd geenikoodi kriitilise tähtsusega elementideks. Midagi sarnast arvati arvutite programmeerimiskeele vanaisaks peetud COBOL-i kohta.

Kaasaegse maailma sisu on internet, milles toimivad elukorralduseks hädavajalikud IT-teenused ning lugematud mobiilsed seadmed, et võimaldada katkematut ühendust. Modernne elu on tarkvaraliste protsesside katkematu sümfoonia. Kui neis peaks tärkama kestvam tõrge, kukuksime ajas aastakümnete tagusesse elukorraldusse. See oli teoreetiline ja emotsionaalne kirjeldus, sest tegelikkus oleks katastroof. Ega ilmaaegu ei võrrelda DNA-d tarkvaraga ja tarkvara DNA-ga.

Tänapäevast elu võimaldavad tarkvara koodilõigud. Silmas peetakse tänaseid, ajastu vajadustele vastavaid programme. Programme oli ka "vanal arvutite" ajal. Enamus vanast on välja vahetatud. Diskettidel või kappi kogunenud kõvakestastel talletunud vanad programmid on nüüd rämps.

Või siis mitte! COBOL on akronüüm, mida võib eesti keelde tõlkida kui ühist ärile orienteeritud arvutikeelt. COBOL-i lugu algab internetiga sarnasest kohast, USA kaitseministeeriumist, kus arendati ilmasõjajärgsete aastate eripalgelistest arvutitest kasu saamiseks ühist programmeerimiskeelt. Viiekümnendate lõpus valminud COBOL on tänapäevas mõttes vanamoodne, aga see töötab.

Kaitsetööstus on ajalooliselt olnud innovatsiooni vedur. Vähema mõjuga pole rahaga toimetav maailm. Seal levib tõdemus, et töötavat asja välja ei vahetata, kuna uue toimimisele puudub tagatis. Kasutades sularahaautomaati, makstes krediitkaardiga või suheldes mõne riikliku teenusega, jõuavad bitid suure tõenäosusega aastakümneid tagasi COBOL-is kirjutatud tarkvara töödeldavaks. Maailmas on endiselt kasutusel miljardeid ridu COBOL-koodi ning sellega manipuleeritakse triljonite dollarite ja eurodega kauplemisel.

Milles on siis probleem, kui asi toimib? Probleeme on õige mitu. Ajaloolised tarkvaralised pärandused ohustavad ja takistavad uue aja vajaduste rahuldamise püüdlusi. Teistsuguses olustikus loodud lahendusi on uute süsteemidega keeruline siduda. Juhul kui seda püütakse teha, kohtutakse mitme raske otsusega.

Vana programmikeele oskajad on pensionil ning noored ei õpi seda, kuigi õppida ju võiks. Vana hoolduskulud ja häiringute riskid on suured ning see kajastub ka oskajate tasustamises. Kui vaid poleks jätkuvalt kavas loobuda COBOL-ist. Kõik teavad, et vanast tuleks loobuda ning see õõnestab uuendamise majanduslikku ratsionaalsust. Sellest eraldiseisvalt vähendab motivatsiooni hirm uute probleemide ees. Tinglikult võib öelda, et ring sulgub, st seni kuni kuidagi saadakse hakkama, eelistatakse vana mitte puudutada.

Austraallased olid julged ning said oma vitsad. Aastal 2008 otsustati sealsest pangandusest COBOL välja juurida. Plaanid olid hästi läbi mõeldud. Projekt läks aasta jagu üle aja ning eelarve paisus algsest kaks korda suuremaks. Viis aastat ja miljard Austraalia dollarit hiljem pole kuludesse arvestatud pangandust tabanud häirete kahju. Austraallaste kogemuse märkimisväärne keerukus ja ülekulu olid piisavalt hirmutavad.

Mõnel juhul poole sajandi vanuste süsteemi osade tundjaid ja oskajaid jääb üha vähemaks, st inimeste aeg hakkab otsa saama. Sellest leiab vihjeid ka kaasaegsema koodi seppadele. USA föderaalamet ja Fortune500 nimekirja suurettevõtted kavatsevad hakata COBOL-it lahti kangutama tehisaru abiga. Esialgse plaani järgi loodetakse vanast koodist vabaks saada kolme aasta ja miljardi dollariga.

Miljonite ridade kaupa pärandkoodi tundma õppiv TI asub täitma inimestele kuulunud eksperdi rolli. Masina tugevuseks on võime analüüsida aastakümneid vanu programmirutiine, pakkuda välja inimesest leidlikumaid muudatusi ning tõlkida COBOL-is kirjutatud mooduleid tänapäevastesse keeltesse. Lisaksvõib öelda, et TI vaatab uue pilguga üle tsivilisatsiooni rämpskoodi, eraldab kasuliku ja ühendab selle modernse eluga.

Ausalt öeldes teeb TI seda ka genoomianalüüsides, õppides tundma inimest moel, mida inimene ise ei teadvusta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".