Ukrainas on palju maavarasid, mis on suuresti uurimata. See kehtib ka haruldaste muldmetallide puhul. Ehkki Ukraina ise ei kaevanda haruldasi muldmetalle, on seal mitu maardlat, kus neid leidub.

Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõunik ja geoloog Alvar Soesoo selgitas, et praegusel kõrgtehnoloogia ajastul vajavad kõik arenenud riikide tööstused üht või teist liiki muldmetalle. Neid on vaja magnetites, laserites, kõiksugu ekraanides kuni tuuma- ja kosmosetööstuseni välja. "Praegu kontrollib Hiina kusagil 75 protsenti haruldaste muldmetallide turust," sõnas ta.

USA president Donald Trump ei ole Soesoo sõnul esimene, kes on Ukraina maavarade vastu huvi näidanud – Hiina on ammu huvi tundnud.  "Olen isegi koos hiinlastega ekspeditsioonil olnud Ukrainas, mille koosseisu kutsuti ka üks Hiina professor, kes oli selles vallas väga pädev. Ta võttis kaasa 15 tudengit, kes kõik olid vanuses 40–50 aastat ehk siis tegemist ei olnud tudengitega," meenutas Soesoo.  

Euroopa Liit on kriitiliseks kuulutanud 34 maavara ja toorainet, Ameerika Ühendriigid aga suisa 50. Need on metallid ja muud maavarad, mida USA impordib ning mille puhul ei ole alati kindlust, et majandusele vajalik toore kohale jõuab. Nende hulka kuuluvad näiteks liitium, grafiit, nikkel, koobalt, aga ka haruldased muldmetallid. Ameerika Ühendriigid tahavad Ukrainast eelkõige neid maavarasid, mida nad ise impordivad.

"Eks Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse ei olnud ju millestki muust ajendatud kui ainult ressurssidest – metallidest, uutest metallidest. Venemaal oli see teave olemas, et neid leidub Ukrainas ning loomulikult on suurriigil oma filosoofia, kuidas see varu endale saada. Samamoodi on Ameerikal oma filosoofia," sõnas Soesoo. Ta usub, et maavarad põhjustavad edaspidigi konflikte. 

Seega pidid USA ja Ukraina sõlmima maavaraleppe. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Igor Gretski sõnul muutus lepingu tekst lühikese aja jooksul palju. Ta usub, et võrreldes kahe nädala taguse kokkuleppega, on praegu laual olev variant tunduvalt parem. "Kui dialoog Ukraina ja USA vahel jätkub, siis on Kiievil lootust saada Ameerika Ühendriikidelt rohkem, kui nad said Joe Bideni administratsiooni ajal," lausus ta.

Samuti pole tema sõnul teada, kust see maavaraleppe idee üldse alguse sai. "Ma ei oleks üllatunud, kui maavaraleppe mõte tuli Kiievist. See näitab, et Kiiev mõistab USA välispoliitilist muutust," sõnas Gretski.

Kuigi Ukrainas on palju maavarasid, siis suurem osa neist on uurimata. Seega pole päris täpselt teada, kui palju need väärt on. Hinnanguid on olnud vahemikus üks triljon dollarit kuni 30 triljonit. Alvar Soesoo on aga hinnangute puhul skeptiline. "Mida on üldse selle väärtusega hinnatud? Pigem on hinnatud seda, et võtame maaki keha ning korrutame selle maaki maailmaturu hindadega. Aga uuringud võtavad raha, maagi rikastamine võtab raha. Sellest produkti loomine võtab raha. Ilmselt ei ole hinnangutes kõigega arvestatud," ütles ta. Soesoo sõnul oleks Ukrainal esmajoones vaja teha geoloogilisi uuringuid tänapäevaste vahenditega.

Eesti maapõueski leidub palju sellist, mida on vaja igapäevaelus. Geoloog Erik Puura tõi välja näiteks liiva, kruusa, lubjakivi, ravimuda ja mineraalvee. Laiem maailm vajab aga Eestis leiduvat fosforiiti, mille tegelik väärtus on alles selgitamisel. "Kui vaatame praeguseid maailmaturu hindasid ning võrdleme seda võimaliku kasuga, siis peame sinna juurde panema ka kahjud. Mis see kaevandamine tähendab maakasutuse mõttes ning mida see tähendab põhjaveele. Minu hinnangul ei saa väita, et Eesti fosforiidil on mingisugune väärtus enne, kui on konkreetsete uuringute andmed käes," lausus ta.

Üks oluline Eestis leiduv maavara on turvas, mis on vajalik taimekasvatajatele. "Turba kasutamisega on kahjuks niimoodi, et ametlikud hoiakud ei soosi turba kaevandamist. See on kummaline, sest isegi kui tahaksime turvast eksportida taimekasvatuseks, siis arvestatakse meile sellega kaasnevad CO₂ emissioonid nagu meie põletaksime turvast. Selle tõttu on praegu kogu turba kaevandamise sektor paanikas ega osata orienteeruda sellises poliitikas," sõnas geoloog.

Eesti on aga üks väheseid muldmetallide tootjaid maailmas. Alvar Soesoo sõnul peaks Eestis seda tunduvalt rohkem esile tooma. "See on suund, kuhu peaksime kindlasti oma tööstust arendama ning oma teadmisi laiendama. Võibolla ühel hetkel hakkame kasutama Eesti ressursse haruldaste muldmetallide tootmiseks," sõnas ta.

Mis puudutab aga võimalikku maavaralepet USA ja Ukraina vahel, siis kuhu see lõpuks viib, ei tea Soesoo sõnul keegi, sest see on maailmas ainulaadne. "Kui nüüd hakatakse veel sarnaseid lepinguid sõlmima, siis see on täiesti uus maailmakord ruudus. See ei ole lihtsalt uus maailmakord, mis on praegu tulemas, see on midagi müstilist. Loodan, et Eesti ei pea Ameerika Ühendriikidega kunagi sellist lepingut sõlmima, ükskõik, milliestel tingimustel," lausus Soesoo.