Arstiteaduse valdkonna üks hinnatuimatest teadusajakirjadest The Lancetil on tavaks kutsuda kokku mõne valdkonna parimad spetsialistid palvega, et nad looksid ülevaate kõige pakilisematest probleemidest ja annaks soovitusi, millele toetudes saaks parandada senist praktikat ning muuta tervisepoliitikat. Teiste seas on korduvalt kutsutud dementsuse ja Alzheimeri tõve komisjoni.

Väljakutse on tõsine ning omajagu vastuoluline. Dementsuse lisandumine on seotud tervishoiu ja sotsiaalse arengu eduga ning dementsusega inimeste arv kasvab, kuna inimesed elavad kauem. Isegi kui kõrge sissetulekuga riikides on hakanud vanusespetsiifiline esinemissagedus tänu ennetusmeetmetele vähenema, on rida tekkepõhjuseid seotud heaolu ühiskonna elukorraldusega.

Aastal 2017 koostatud esimeses aruandes toodi esile üheksa riskitegurit. Järgmises, 2020. aasta raportis oli neid juba 12, kuigi siin-seal viidatakse üheteistkümnele. Väikese mäluvimka võib sõbralikult kirjutada dementsuse valdkonna eripärade hulka. 2024. aasta analüüsis loeti kokku juba 14 riskitegurit.

Siinkohal on oluline teadvustada, et varasemates hinnangutes toodud riskitegurid seletasid umbes kolmandiku haiguse tekke põhjustest. Kolmandikku ei tohi pidada väikeseks, sest jutt käib ainult elustiiliga muudetavatest teguritest. Neid parandades saaks märkimisväärse osa dementsuse juhtudest ära hoida või haiguse avaldumist edasi lükata. 2024. aasta raportis loetletud juhitavate tegurite süüks pannakse juba pooled dementsuse juhtumid.

Muudetavate dementsuse riskitegurite mõju sõltub vanusest. Varajasel eluetapil on peamine ning paraku alles hilisemal ajal realiseeruv tegur madal haridustase. Küsimus ei ole hinnetes, vaid vaimsete väljakutsetega tegelemises. Need võivad just mõne lapse puhul olla hinnetega vastuolus, kuna tema huvid on koolitunnis pakutavatest rikkalikumad.

Keskmisele elueale lisanduvad kõrgvererõhutõbi, rasvumine, diabeet, traumaatiline ajukahjustus, liigne alkoholitarbimine, madaltiheda kolesterooli kõrge tase ning kuulmislangus. Suitsetamine, depressioon, kehaline passiivsus, sotsiaalne isoleeritus, õhusaaste ning ravimata nägemiskaotus kiirendavad dementsust hilisemas elus.

Nägemise halvenemine ja kuulmislangus võivad näida võõrkehadena, vahest isegi eksimustena. Nad on kurvas nimistus täieõiguslikud liikmed. Eriti peaks muretsema kuulmise halvenemise varajase halva mõju pärast.

Kuulmislangus kui dementsuse riskitegur seostub esmajärjekorras vaimsete ressursside ammendumisega. Kuulmislanguse tõttu on aju sunnitud kuulmise töötluseks ressursse ümber jaotama, jättes vähem kognitiivseid reserve mälule ja probleemide lahendamisele. Taoline tajumatu "aju ülekoormus" kiirendab vaimsete võimete langust, sest uuringud näitavad, et dementsuse risk suureneb 16 protsenti iga 10-detsibellise kuulmiskaotuse kohta.

Lisaks viib ravimata kuulmiskahjustus sageli sotsiaalsest suhtlusest eemaldumiseni. See omakorda on iseseisev dementsuse riskitegur. Vähenev sotsiaalne kaasatus piirab kognitiivset stimulatsiooni, kiirendades närvisüsteemi degeneratsiooni.

Teema väärib tähelepanu võimaliku uue tehnoloogilise meediatarbimise seose tõttu, kuigi omaette tähelepanu väärib peamiselt tubase ekraanipõhise suhtluse piiratud kognitiivne stimulatsioon.

Sama mõte kajastub ka seoses halveneva kuulmisega. BBC kirjeldab 25-aastase Sophie halveneva kuulmise lugu. Noor naine kuuleb tihti ütlust, et ta ei kuula, mida teised talle ütlevad. Teiste vaates on põhjus seda ilmsem, nad on samas ruumis ning kuulmist ei sega ükski muu asjaolu. Järelikult on Sophie isekas ega pane teisi tähele.

Tegelikkuses on tal raskusi kõne eristamisega ülejäänud helidest. Arstid panid talle diagnoosiks kuulmisanalüüsi häire. Tehnoloogid võivad aga pakkuda, et Sophie kõrvad toimivad nagu aktiivse mürasummutusega kõrvaklapid. Tema raviarst ja teised Briti audioloogid on tõstatanud häirekella, et selliste haigusjuhtude esinemises võib olla osaliselt süüdi mürasummutavate kõrvaklappide liigne kasutamine. Nad soovivad kahtlustuste ümberlükkamiseks rohkem uuringuid teha.

Loodetavasti kuulis seda hoiatust piisavalt palju noori.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".