Värske teadusuuringu põhjal tuleb tõdeda, et loomariigi rahvas on meie planeedi maastikukujunduses kõva käpp.

Gemma Harvey Londoni Kuninganna Mary Ülikoolist ja ta kolleegid tegid ülevaate sellest, kuidas sajad maailma loomaliigid kujundavad maastikke, millega oleme harjunud ning millest me ka omajagu sõltume.

Harvey ja ta kaasautorid nimetavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes 603 loomaliiki, -pere- ja -sugukonda, kes maakera pinna üksikasju tugevalt vormivad.

Nende loomade seas on sipelgad, kes tõstava mulda ühest kohast teise, termiidid, kelle pesastud paistavad kosmossegi, lõhed, kes songivad jõesänge, jõehobud, kes kuivendavad maid ning koprad, kes loovad märgalasid.

Maastikukujundajatest loomi on nii putukate, kalade, roomajate, lindude kui ka imetajate hulgas.

Huvitav on see, et enam kui kolmandik suurtest maastikukujundajaist on magevete elanikud, kuigi kõigist loomaliikidest moodustavad nad vaid 2,4 protsenti.

Harvey ja ta kaaslased arvutasid välja, et maailma loomad kulutavad maakera pinna ümberkujundamisele igal aastal 76 tuhande gigadžauli jagu energiat. Sama palju energiat kulutaksid maapinna vormimisele sajad või tuhanded suured üleujutused.

Seejuures võivad teadlased olla energiakulutust isegi alahinnanud, sest troopikas ja subtroopikas võib elada loomi, kelle maastikukujunduslikust tegevusest on meie teadmised seni veel puudulikud.

Teadlased tõdevad kõige selle kokkuvõtteks, et loomne tegevus maapinna kujundamisel on palju võimsam kui seni arvatud. Selle tähtsus on aga seniarvatust suurem.

Samas sedastub, et suurteks maastikukujundajateks osutunud liikidest on ligi 30 protsenti kas haruldased, endeemsed või ohualused, mis tähendab, et nende tähtis tegevus võib lakata enne, kui me selle tähtsust mõistma oleme hakanud. Kannatajateks on maailma maastikud ja ökosüsteemid.

Mida rohkem me neist asjust juba praegu teame, seda parem.

Pildil on sipelgate tehtud kuhilad Inglismaal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.